Loomi tapetakse üha vähem: karusnahatoodang on tugevas ja kiires languses
(10)Ülemaailmse karusnahafarmide vastase võrgustiku Fur Free Alliance, mille liige on ka Eesti loomade eestkoste organisatsioon Loomus, andmetel on karusnaha saamiseks aretatud ja tapetud loomade arv maailmas viimase kahe aasta jooksul oluliselt langenud.
Kui 2019. aastal tapeti karusloomafarmides 47 miljonit naaritsat, siis kolme aastaga on see number kukkunud 17 miljoni peale. Aastal 2018 tapeti karusloomafarmides üle 22 miljoni rebase, ent 2022. aastal juba alla 10 miljoni.
Kuigi Euroopa karusloomakasvatajad väidavad, et karusloomakasvatuse keelud Euroopas suurendavad Hiina karusnaha tootmist, näitab statistika, et see ei vasta tõele. Nii nagu Euroopas, on ka Hiinas tööstus juba aastaid olnud pidevalt languses.
„Üha rohkem inimesi mõistab, kui julm karusnahatööstus on, ning selle üle saab vaid rõõmustada,“ sõnas Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. „Samas on veel pikk tee minna, kuid loodetavasti näeme peagi nii karusloomafarmide kui ka neist pärit toodete keeldu üle terve Euroopa Liidu, mis nõrgestaks seda julma tööstust terves maailmas veelgi .“
Statistika näitab veel:
Hiina on maailma suurim karusnahatootja.
Poola on Euroopa suurim naaritsanaha tootja. Leedu, Kreeka, Soome ja Hispaania kuuluvad ülejäänud esiviisikusse pärast seda, kui COVID-19 puhangud farmides sundisid Taani põllumehi oma loomakarju vähendama.
Soome on Euroopa suurim rebasenaha tootja ja Hiina järel suuruselt teine maailmas.
2021. aastal on EL-is alles 1294 karusloomafarmi (2018. aastal oli neid vaid veidi vähem kui 5000), millest 755 naaritsafarmi on endiselt aktiivsed, peamiselt Poolas, Soomes, Leedus ja Kreekas.
Soome ja Poola on EL-i riigid, kus on kõige rohkem karusloomafarme.
Soome ja Poola on ainsad riigid Euroopas, kus on seaduslik aretada kährikut, invasiivset võõrliiki.
Üle 95% kogu maailmas müüdavast karusnahast pärineb karusloomafarmidest, ülejäänu pärineb püütud ja kütitud metsloomadelt.
Eestis võeti otsus keelustada karusloomafarmid vastu 2021. aasta suvel. Keeld hakkab kehtima 2026. aasta jaanuarist. Tänaseks on karusloomafarmide tegutsemine Eestis sisuliselt lõppenud.
2022 mais kuulutati välja Euroopa kodanikualgatus „Karusnahavaba Euroopa“ ehk „Fur Free Europe“, mis kutsub Euroopa Liitu üles keelama loomade pidamise ja surmamise ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemise Euroopa Liidus. Eestis juhib kampaaniat loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Euroopa Liidus koguti kampaania toetuseks üle 1,5 miljoni valideeritud allkirja, Eestis koguti 5808 valideeritud allkirja.