Maailm on ikka imeline ja kui kohalikku veemaastikku uurida, siis kõige eksootilisem elukas, keda me siit leida võime, on heal juhul ümarmudil, kes võõrliigina Läänemere kalurite võrke täidab. Aksolotl meie vetes elama ei jääks, sest vajab regulaarselt magedat vett, mis on temperatuuril 15-20 kraadi ja Eestis sellistele nõudmistele vastavat veekogu leida on üpris lootusetu. Ainuke koht, kus selliseid tingimusi oodata võiks, on tehistingimustes, ehk akvaariumis.

Aksolotl on keskmisele eestlasele küll eksootiline loom, kuid akvaariumientusiastide seas juba tükk aega populaarne mereelukas. Nii komistas ka Keily mõne aasta möödudes taaskord aksolotli teemale, kui selgus, et sugulasel oli neid kodus elamas suisa kaks. Suutmata lapse põlevatele silmadele vastu panna, rändaski üks isend poja sünnipäevaks nende koju, kus ta nüüd suures anumas ennast hoolitsetuna tunda võib. Nimeks sai ta endale Tommy.

Axolotl
Axolotl
Axolotl
Axolotl

Aksolotl sobib inimeste koju, kes tahavad endale põnevat looma, aga samas igapäevaselt väga enda aega selle hooldamisele panustada ei soovi. Aksolotl ei vaja jalutamist ja igapäevast nunnutamist. Aksolotl tahab kaks korda nädalas süüa ja veetemperatuuri, mis on 15-20 kraadi ning ka akvaariumi puhastamist aeg-ajalt. Keily leidis, et lihtsaim viis tagada, et akvaariumis oleks loomale sobiva temperatuuriga vesi, on panna akvaariumi seina paar pudelit vett, mis eelnevalt sügavkülmas ära jäätunud on. See on oluline, et Tommy tervis oleks hea, sest keskmiselt elavad aksolotlid 15 aastat. Seda loomulikult, kui elutingimused on loomale sobivad ja niigi harv toitmine päris ära ei unune.

Aksolotlid on karnivoorid ja korraga suudab Tommy ära süüa kaks-kolm pisemat vihmaussi. Suuremad vihmaussid põlgab ära. Ei teagi miks. Äkki samal põhjusel, miks turumüüjate käest soovitakse alati pigem väiksemaid kurke. Ei teagi miks. Lihtsalt on parem. Ka ei ütle Tommy ära mõnusast toorest kanahakklihast. Paarist kolmest noaotsatäiest piisab, et järgmised pool nädalat taas muretu oleks. Selleks, et söömine põnevam oleks, ei söödeta Tommyt alati otse suu juurde, vaid lastakse loomal kanatükke endal jahtida, kui selle vette kukutavad.

Kuid kui sa soovid looma, kes sind nähes alati rõõmustab ja seltsi pakub, ei ole aksolotl just sinu esimene valik. Aksolotl on kaunis ükskõikne loom. Ei huvita teda akvaariumist mööduvad inimesed, ega sega teda ka kassid, kes ta peakohalt vett joovad. Elab enda elu ja peab aeg-ajalt jahti peakohal langevatele kanahakkliha tükkidele. See ei tähenda, et aksolotlid ei naerataks. Vastupidi- nad teevad seda konstantselt. Nende suu kuju on selline, et jätavad mulje, et neil on kogu aeg midagi kavalat plaanis, mida nad aga reeta ei soovi. Eriti tuleb see „naeratus“ välja roosat värvi isenditel.

Kasvavad nad tavaliselt umbes 30cm pikkuseks ja hoolimata rahulikust loomusest, on nad enda eksootilise välimuse tõttu eestlastele sageli esialgu ehmatavad. Keily külalised, kes Tommyt esimest korda märkavad, võpatavad sageli. Kes aga Tommyga tuttavad, teavad, et tegu on rahuliku tüübiga, kes elab nagu Peeter Paan oma pisikeses maailmas.

Peeter Paan ei ole sugugi juhuslik võrdlus, sest just salamandrite Peeter Paaniks aksolotleid peetaksegi. Kilpnäärmedefekti tõttu ei saagi aksolotlid kunagi päris täiskasvanuks ja ei koli kuivale maale elama nagu teised kahepaiksed. Nad jäävadki lõpuni sinna kullese-täiskasvanu vahelisse seisu, kuid evolutsiooni tagajärjel ei ole see probleem, sest Mehhikos asuvad järved, kust aksolotlid pärinevad, ei kuiva kunagi ära ja moone ei annaks neile elus mingit eelist.

Keskmiselt jäävad aksolotlid loomapoodides hinnavahemikku 20-30 eurot ja kui te plaanite endale samuti ühe sellise draakoni soetada, siis ärge võtke teda oma pisikestele akvaariumikaladele seltsiks. Ta ei ole neile just maailma parim kaaslane ja pistab oma uued sõbrad tõenäoliselt varem või hiljem nahka.