„Täiskasvanud siile olen aastate jooksul linnuvõrkudest korduvalt vabastanud, kuid möödunud aastal tuli müügile uus võrk nimetusega „kirsivõrk“ avaga ca 3 x 3 sentimeetrit. Võrku venitades ei ole võimalik võrguava eriti suuremaks tõmmata ja seega ei kujutaks ette, et sinna võiks mõni väike loom sisse sattuda. Samas, leides võrgust siilipojad, kelle „diameeter“ on märksa suurem, kuid kellel on olnud oskus end korraga mitmetesse võrguavadesse mässida, pean vajalikuks hoiatada, et aiapidajad võrke mullapinnani ei paigutaks“ hoiatas Helin Mähelt.

Heilinil juhtusid siilid võrku sattuma suisa kaks korda. Kui esimesel korral päästis ta välja kaks siilipoissi ja tõstis võrgu maalt kõrgemale, siis kaks päeva hiljem oli võrgu serv taas maapinnal ning kaks pisikest okaskera olid taas end võrku mässituna leidnud. Teisel korral osales päästemissioonil ka siiliema. Õnneks lõppes kõik positiivselt, sest käppade ja kaelapidi võrku jäänud siilipojad õnnestus vabaks saada ning tundub, et ka emasiiliga taasühineda, sest hommikuks olid maja ette jäetud kastist kadunud nii siilipojad, kui söödud oli ka toit, mis välja sai pandud.

Siilid on väga oodatud külalised enamikes aedades ja seepärast on oluline, et taolised võrgud, kuhu nohisejad kinni võivad jääda, tuleks tõsta paarikümne sentimeetri kõrgusele maapinnast.