Aafrika kääbussiil - suurepärane kaaslane, kes vihkab äratamist

Inimesed, kel aias siil elab, suhtuvad sageli temasse nagu enda lemmiklooma, jättes talle süüa-juua ning manitsedes teisi koduloomi, kes okkalist sõpra liialt uudistama lähevad. Kuid ka toas elav siil lemmikloomana ei ole ammu ka enam väga suur haruldus. Nende populaarsus on kasvuteel. Kuid need siilid, kes tuppa elama võetakse, ei ole samad, kes aias multši laiali ajavad, vaid on siinsete siilide kauged sugulased Aafrikast. Aafrika kääbussiil, kui täpne olla.

Siil koduloomana on väga sobiv näiteks tööl käivale inimesele. Kuna tegemist on ööloomaga, kel särts tuleb sisse alles siis, kui väljas hämarduma hakkab, siis sobib see kenasti tööl käimise graafikuga. Päev otsa põõnab ja õhtuti, kui uni täis magatud, saab aega veeta ka pererahvaga. Ka ei maga Aafrika kääbussiil talveund ja kui ta siiski jääb talveunne, siis oleks tark katsuda loomakese pulssi – äkki unustati lihtsalt süüa anda ja väikseke andis otsad.

Arvestada tuleb, et siilid Aafrika siilid pärinevad... Aafrikast, kus lund leiab vaid kilomeetrite kõrguselt mägedest ja inimesed panevad kampsunid selga, kui temperatuur langeb alla 30 kraadi. Nii armastab ka Aafrika kääbussiil sooja. Soovituslik temperatuur oleks ligikaudu 22 kraadi.

Rääkisime Gerdaga, kelle siil Joosep saabus tema juurde alles hiljuti, peale seda, kui aias tegutsev siil ühel päeval oma kodinad kokku korjas ja minema kolis. Rõõm uuest lemmikloomast oli suur ja eelnev uurimistöö, mis siili kvaliteetseks eluks tarvilik on, põhjalikult tehtud.

„Joosepi lemmikud on vutimunad ja kassikrõbinad. Aga muidu ta sööb siilikrõbinaid, jahuusse. Aafrika siilid on putuktoidulised, aga Joosep väga jahuussidest ei hooli. Munade ja kassitoiduga peab muidugi piiri pidama, sest ta võib end paksuks süüa“ jagas Gerda siilipoiss Joosepi lemmikmenüüd.

Siil koduloomana ei vaja ka liialt palju inimese lähedust. Gerda pere veedab Joosepiga päevas keskmiselt tunnikese, kui nad õhtuti ta puurist välja võtavad ja maiustustega kostitavad. Öösel on kuulda, kuidas Joosep oma rattas jookseb - siilidel on sarnane ratas nagu närilistel, aga mitte lahtine ja võreline, sest siilikese jalad võivad sinna kinni jääda.

Ka jooksvad kulud ei ole siiliga midagi liialt kallist. Püsikulu on siilidelt peamiselt toit ja allapanu. Loomulikult ka liiv, kus siilidele end „vannitada“ meeldib. Liiva ostetakse loomapoest steriliseeritud kujul, sest siilid on agarad parasiidikorjajad, seega õuest toodud liiva ega mutukaid Gerda Joosepile anda ei julge. Nagu taoliste eksootiliste loomadega ikka võib suurim kulu olla käik loomaarsti juurde. Sellepärast hoiab Gerda oma lemmikul tähelepanelikult silma peal (korra nädalas kaalumine, jalakeste regulaarne pesu, küünte lõikamine) ja annab siilidele sobivat toitu.

Rääkides iseloomust, siis siilid on nagu inimesed- kui nad ei saa oma unetunde kätte, siis käivad nad tusaselt ringi ja torisevad iga asja peale. Vahel, kui Gerda soovib päeval ta jooksuratta või toidukausi puhtaks pesta ning läheb selleks kättpidi tema kasti, hakkab Joosep kohe pahandama ning ajab fliisitükid ukse ette, et teda ei segataks. Kui temaga õhtul mängitakse, siis muutub ta uudishimulikuks, hakkab ringi nuuskima ja katsetab põgenemiskatsetega pere valmisolekut.

Üht olulist fakti, mida inimesed, kes siili võtmist planeerivad ehk ei tea, on see, et siilid on sellised lemmikud, kes tekitavad samuti allergiaid. Näiteks Joosep antigi ära Gerda perre, sest eelmisel pereliikmel tellis raske allergia ja siilipoisiga enam keegi ei tegelenud. Gerda peseb ka ise alati peale kontakti Joosepiga enda käed – igaks juhuks.

Joosep on suurepärane õhtune kaaslane, kes täitis perekonna kõik ootused, mis neil siilile olid. Kui sa kaalud endale siili soetamist, siis veendu enne, et sa ei ole allergiline ning et sul oleks piisavalt jahuusse, et sõbrake rõõmsana hoida. Ah jaa- vaata, et sa teda päeval ei ärata!