Hiired ja ämblikud saadavad häireteateid? Kuidas kodust eemal segamatult puhata

Pole midagi mõnusamat teadmisest, et võid end argimuredest vabaks lasta, pista kuumal suvepäeval jalad jahedasse järvevette ja lihtsalt vaadata vesiroosidel tiirutavaid kiile. Aga siis - kõll mobiilis. Häireteade koduselt turvasüsteemilt.

Koju kihutamise järel selgub õnneks, et kurikaeltega seekord tegemist polnud: süü oli hoopis vahetult enne lahkumist paika saanud uutel kardinatel, mis koos praokile jäänud aknast sisse tuhisenud tuulehooga liikumisanduri segadusse ajasid.

Häire tekitamisega tuleb tegelikult toime ka usin ämblik, kes anduri juures võrku koob või hiirepere, kes tunneb, et ilmad hakkavad viluks kiskuma ja tarvis oleks õuest tuppa kolida.

Turvafirma G4S Eesti andmetel on umbes 24% kõikidest häiretest valehäired ning selles on süüdi kas rikkis või hooldamata valveseadmed.

Hooldus on elementaarne

Selleks, et ei peaks tegelema põhjuseta häiretega, mis tekitaks turvatunde asemel hoopis ebamugavust, on vaja valvesüsteemi regulaarselt hooldada. Valvesüsteemi rikke korral on suurimaks ohuks see, et reaalse sissemurdmise korral süsteem tööle ei hakka ja signaal ei jõua turvafirma juhtimiskeskusesse.

Omanikud võiksid oma koduseid turvaseadmeid hooldada korra aastas. Suvekodu seadmed tuleks aga üle kontrollida nii kevadel linnast tulles, kui sügisel taas linna kolides. Seda põhjusel, et kütmata ruumides lühendavad temperatuurikõikumised ja sellest tulenev niiskus akude eluiga. Haavatavamad on sellistes tingimustes patareidega juhtmevabad andurid.

Lisaks võib ilmade jahenedes kõrge õhuniiskuse tõttu tekkida seadmetele kondensvesi, mis elektroonikaseadmetele hästi ei mõju.

Pisimutukad tekitavad segadust

Sügiseti leiavad erinevad putukad, aga ka hiired, et turvaseadmed on neile mõnusa maja eest. Kevadel kolivad nad sealt oma sodi maha jättes – lisandunud on ka tolm - taas välja.

Hiired ja rotid oskavad hästi kaableid puruks närida või tekitada häireteateid kui liikumisanduri vaatevälja satuvad. Kui otsustate närilistest aga mürksöödaga lahti saada, siis tuleb olla kindel, et ei pannud seda andurite vaatealasse, et mitte põhjustada sedasi häireteateid.

Spetsialistid aitavad

G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson toonitas, et seadmete regulaarne hooldus on sama tähtis kui valvesüsteemi kasutamine. Hooldus sisaldab seadmete ülevaatust, testimist ja vajadusel reguleerimist ning puhastamist.

„Väga tähtis on lisaks valvesüsteemi kohapealsele häire rakendumisele testida signaalide jõudmist ka turvafirma juhtimiskeskusesse. Kõige paremini oskab seda teha just turvateenust osutava turvafirma tehnik,“ lisas ta.

Turvafirmadel on seadmetele erinevad standardid ning selleks, et nad saaksid pakkuda parimat võimalikku teenust, on vaja, et ka seadmed toimiksid vastavalt. Ainus võimalus selles veenduda on need kas ise paigaldada või olemasolevad põhjalikult üle kontrollida.

Turvaseadmeid on soovitav klientidel endilgi aeg-ajalt testida. Igal anduril on testfuntksioon, millega saab selle töötamise kindlaks teha. Seadmed tasuks kindlasti enne pikemat äraolekut üle kontrollida. Testimisest peaks kindlasti teavitama ka turvafirmat, et ekipaaž ei sõidaks valehäire peale kohale.

Mida hooldus tähendab?

· Alustuseks veendutakse, et kõik on nii nagu peab - selleks vaadatakse üle, et kõikides ruumides oleksid andurid ning seda nii, et miski nende vaatevälja ei häiriks, kas pole ehk vahepeal näiteks mööblit ümber tõstetud

· Kontrollitakse üle, et kõikide seadmete liikumis-, suitsu-, temperatuuri-, magnetkontakt-, gaasi-, klaasipurunemis- ja veelekkeandurid ning häirenupud ikka töötaksid;

· Kõik pisivead kõrvaldatakse kohe;

· Kui vaja, siis pühitakse seadmeisse kogunenud tolm ja ka ämblikuvõrgud;

· Vahetatakse andurite patareid;

· Tehakse proovihäire;

· Kontrollitakse üle valvekeskuse kellaaeg, tsoonid ja testsignaalid, valvesüsteemi akude seisukord, nende mahutavus ja voolutarbe vajadus, korduvalt laetav aku peab näiteks elektrikatkestuse korral vastu pidama vähemalt 12 tundi;

· Vaadatakse üle ka olemasolevad tulekustutid;

· Hooldustööde akti pannakse kirja hooldatud ja/või välja vahetatud seadmed (akud), rikked, puudused, muudatused ja ettepanekud valvesüsteemi täiustamiseks;

· Vajadusel vahetatakse koos tehnikuga koodid, ukse- või aknakleebised.