Kuidas kasvatada loomast viisakas ühiskonna- ja pereliige?

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) juhib loomaomanike tähelepanu, et loom ei muutu viisakaks ühiskonna ega pereliikmeks vabakasvatusega. Lisaks muudele kohustustele, mis meile tekivad looma võtmisega, peame leidma aega ka looma juhendamiseks ja õpetamiseks. Kindlasti peab ka looma jaoks olema õppimise protsess tore kogemus.

Eesti Loomakaitse Selts puutub kokku peredega, kes võtavad endale lemmiku, kuid unustavad sageli ära, et loom vajab rohkem tegelemist kui tema pissitamine ja toitmine. „Meile jõudvatest juhtumitest kumab läbi loomaomanike arusaam nagu nende loom peaks inimeste maailmas toimuvaga ja selle reeglitega harjuma iseenesest. Samuti sageli ei mõisteta liigi iseärasusi ega arenguetappe. Näiteks ei tulda toime noorkoera energiaga ja huviga uue vastu ega kutsika sooviga kõike hammustada. Seda tõlgendatakse sageli agressiivseks või halbadeks kommeteks,“ kommenteeris ELS-i kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu.

Selleks, et meie lemmikloom käituks hästi ja oleks ka vaimselt terve, peame nii meie kui ka looma esimene kodu olema teadlikud looma loomusest, püsima temaga kannatlikud, tagama võimaluse loomuomaselt käituda ja valmis teda juhendama ning õpetama.

Kuidas hoolitseda lemmiku eest nii, et temast kasvaks viisakas pere- ja ühiskonna liige?

Võimaldada õnnelik lapsepõlv ja mõista selle mõjusid

Nii nagu inimestel mõjutab vaimset tervist ja eluga toime tulekut lapsepõlves toimunu, nii mõjutab see ka loomi. Liigiti on loomulikult mõju erinev või mõnel see lausa puudub. Kuid näiteks koerte puhul on selle mõju uuritud ja leitud, et kutsikat võib mõjutada õdede-vendade rohkus pesakonnas, ema tähelepanu hulk ja emaga koos veedetud aja pikkus.

Näiteks kui pesakonnas on palju kutsikaid, siis võib juhtuda, et kutsikas kugistab oma toitu või muutub toidu või oma asjade suhtes kaitsvaks. Ema tähelepanu ja emaga koos veedetud aja pikkus kasvatavad enesekindlama koera, kuna reeglina kutsikate ema valmistab nad eluks ette ning õpetab, mis on õige ja vale. Tegelikkuses kahekuuste kutsikate või kassipoegade emast eraldamine ei aita kaasa loomalapse heale arengule.

Tagada turvaline ja mõistev keskkond

Meie kohus on tagada talle turvatunne ja keskkond, kus tal on võimalik ennast väljendada ja välja elada. Selleks, et oma looma mõistaksime ja teaksime, mida ta vajab, peaksime eelnevalt tutvuma liigiga - mida sööb, kuidas käitub, ennast väljendab, mida vajab loomuomasteks tegevusteks. Oluline on osata looma kehakeelt lugeda ja mõista, mis ta sellega öelda tahab. Samuti aru saada, kuidas meie oma kehakeelega võime talle anda valesid signaale või lausa teda hirmutada.

Harjutada ja juhendada ümbritseva keskkonnaga

Kindlasti on oluline koju toodud looma sammhaaval ja juba varakult harjutada teda keskkonnas toimuvaga, protseduuridega, mis temaga tegema hakatakse ja inimestega. See kehtib kõigi koduloomade puhul. Nii saame välistada potentsiaalsed hirmu ja stressiallikad, mis võivad tulevikus hakata probleeme tekitama. Samuti on oluline looma arusaamatutes või keerulistes olukordades juhendada, kuidas käituda, või suunata tema tähelepanu mujale.

Õpetada looma nii, et tal on sellest kasu

Sageli püüavad loomaomanikud kui ka treenerid suruda looma soovitud raamidesse, tehes seda nii, et lahenduse saab omaniku soov, kuidas ta tahab, et loom käituks, aga mitte looma probleem. Näiteks hakkavad loomad käituma omaniku tahte järgi, kuna neis on tekkinud uus hirm karistuse või muu ebameeldivuse ees, mitte arusaam, mida ta valesti teeb.

Selleks, et suudaksime looma õpetada nii, et ka tema sellest päriselt õpiks, tuleb selgeks teha looma keel. Näiteks koerad kasutavad omavahelises suhtluses just kehakeelt, kus liigutustel on omad tähendused.

Koera kehakeele mõistmise algteadmised suudab iga inimene endale selgeks teha. See annab meile võimaluse mõista, miks koer mingites tingimustes või keskkonnas teatud viisil reageerib ning samuti meile võimaluse ise reageerida õigesti ja koerale arusaadaval viisil.

Kindlasti vajavad kõik inimesega koos elavad loomad harjutamist, juhendamist ja õpetamist - mõni põhjalikumalt kui teine. Näiteks vajavad koerad rohkem tähelepanu, kuna nemad osalevad meie igapäeva tegevustes ja seega puutuvad rohkem kokku teiste loomadega, inimestega kui kõige muuga, mis meie ümber toimub. Oluline on loomi õpetada sõbralikul viisil, mis ei põhjusta neile stressi, valu ega hirmu ja mis aitab ka neid.