Ohtlik või mitte? Miks lemmikloomad tegelikult oksendavad

Loomaomanikud arvavad tihti, et kassid ja koerad peavadki vahel oksendama. Levinud on arvamus, et kasside oksendamine on normaalne nähtus ja sellepärast ei tasu muretseda. Selle üle, kas see väide vastab tõele, arutleb Marika Algpeos Varjupaikade MTÜ blogis.

Jah, on tõesti olukordi, kus oksendamine ei ole patoloogiline ega seotud ohtlike seisunditega. Näiteks võib kass oksendada välja karvu, mis kogunevad makku siis, kui ta ennast peseb.

Oksendada võivad kassid ja koerad näiteks autosõidu ajal, pärast vaktsineerimist või narkoosi, kui nad on liiga palju korraga söönud või söövad pärast pikka nälgimist, ahmivad toitu või söövad rohtu. Need on füsioloogilised põhjused ja ei ole üldjuhul ohtlikud.

Kuid oksendamine võib olla ka sümptom, mis kaasneb mitmete erinevate tõsiste haiguste ja seisunditega, mürgitusest neerupuudulikkuseni. Siin ongi omanikul väga tähtis eristada ühekordset nn füsioloogilist oksendamist ja haiguse sümptomit, kuna alati on parem tabada haigus kohe alguses. Ei tasu oodata mitu päeva ja loota, et kõik läheb ise üle – vahel võib oksendamine olla eluohtliku seisundi sümptom.

Õues käivad kassid ja koerad võivad leida ja süüa roiskunud toitu või midagi mürgist, näiteks rotimürki. Toakassid võivad mürgituse saada närides toataimi ja lõikelilli. Loom võib toast leida omaniku poolt valesse kohta unustatud ravimeid, mittesobilikke toiduained ja nätsu.

Kui on vähegi kahtlust, et loom sõi midagi mürgist või ebasobivat, kui oksendamisega kaasneb kõhulahtisus, loidus ja nõrkus, siis tuleb temaga minna võimalikult kiiresti loomaarsti vastuvõtule.

Oksendamine võib kaasneda ka peatrauma, kuumarabanduse, neerupuudulikkuse, maksahaiguste, siseparasiitide, sooltepõletiku, kasvajate ja viirushaigustega. Tavalistelt ilmnevad peale oksendamist ka muud sümptomid – loidus, ilavool, kõhulahtisus, palavik jne.

Keegi ei tunne looma paremini kui tema omanik. Seega – suur vastutus looma tervise eest langeb just temale. Kui oksendamine ei ole üksik ja kergelt seletatav episood, siis ära usu vana müüti, et kass peabki oksendama. Lähtu ütlusest, et parem karta kui kahetseda! Kõige tähtsam on see, kuidas loom ennast tunneb.

Kui Sina, hea loomaomanik, tunned, et sinu kassi või koeraga on midagi valesti, pöördu oma neljajalgse sõbraga viivitamatult spetsialisti poole. Aeg sel juhul ei ravi.

Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2023/2 numbris. Autor: Marika Algpeos