Festival tutvustab haruldaseks muutunud vee-elukat

5. augustil peetakse Lääne-Virumaal Wähja Festivali, kus tutvustatakse eestimaist jõevähki - milline see iidne jõeloom on ja kuidas tagada tema jätkusuutlikkus Eesti vetes.

„Kui Eesti ajal oli vähki siinsetes vetes nii palju, et seda viidi rongiga isegi Berliini, siis tänapäeval on vähi ja eriti jõevähi populatsioon väga kokku kuivanud,“ räägib festivali korraldaja ja vähipüügi entusiast Kaur Salus.

Just seetõttu on Salus võtnud missiooniks eestlaste teadlikkust vähkide suhtes tõsta. Eeskätt just selles osas, kuidas vähki nii püüda, et teda meie looduses veel võimalikult pikalt jätkuks, aga ka õpetada seda, kuidas vähki süües toorainet maksimaalselt ära kasutada.

„Vähki ei peagi olema palju. See on delikatess. Olulisem vähipüügi juures on protsess ise – veeta sõpradega koos kvaliteetaega midagi erilist ja meeldejäävat tehes,“ leiab Salus.

Festivalil astuvad üles vähiuurijad Margo Hurt ja Mati Kivistik, kes räägivad lähemalt jõevähi populatsioonist, selle eripäradest, vähipüügi eetikast ja praktikast. Kohal on Keskkonnaamet, kes tutvustab Eestis leiduvaid vähkide võõrliike. Neid saab kohapeal ka lausa elusast peast näha.

Toimub ka vähinäidispüük, kus näidatakse, kuidas siis vähipüük ikkagi praktikas käib. Festivalimelu loob kohaliku toidu, kauba ja käsitöölaat, kus leidub palju huvitavat alates kohalikust puhtast toorainest tehtud toidust vähipüügiriistade ja kunstini välja. Võrtsjärve Järvemuuseumi interaktiivse kala- ja vähipüügimängu abil saavad lapsed õppida erinevate Eesti kalaliikide ja vähkide kohta.

Ilumeeli paitab Mari Jürjensi looming. Festivali õhtujuht on Reigo Ahven.