Eestimaa loomakaitse liiduni jõudsid esimesed signaalid selle majapidamise kohta juba aasta eest. Selle aja jooksul on nad korduvalt palunud PTA-l olukorda kontrollida, kuna kedagi teist agressiivne loomaomanik korterisse ei luba. Loomakaitse liidu väitel kontrollisid PTA ametnikud loomapidamist ukse taga nuusutades ning haisu ei tuvastanud.

Jalami tänava koeravabrik

„Pidevalt jooksevad umbes 15 koera vabalt õues, kusjuures õue viiakse neid liftiga ja korraga. Trepikoda on täis kuseloike ja väljaheiteid ning välisuksest välja pääsedes jooksvat koerad igaüks ise suunas, seal hulgas ka autoteel,“ kirjeldab liit ühismeedias. „Ühel päeval saime kõne korteriühistu esimehelt ja rääkisime majahalduriga ning selgus hoopis teistlaadi tõde. Meile saadeti ka kortermaja fuajees tehtud turvasalvestis, millel oli selgelt näha, kuidas käib koertega jalutamine ja pissitamine. Naine sõidab alla korrusele, kari koeri liftis. Laseb koerad fuajee vaibale, käsib neil pissida ja siis läheb trepist taas üles.“

Loomakaitse liidu Facebooki kontol kurdab samas majas elav inimene, et papagoide kisa ületab igasugused piirid, ning teine, 200 meetri kaugusel elav mees, et lindude hääli on kosta isegi tema koju.

Kuna PTA hinnangul korteris probleeme ei esinenud, otsustasid liidu vabatahtlikud oma silmaga järele uurida, mis seal tegelikult toimub. Pilti, mis nende silmadele avanes, kirjeldavad nad järgnevalt:

„Korteriuksele koputades kostus kohe paljude pisikeste koerte klähvimist. Ootamise peale avanes uks ja lisaks koerte omanikule, kes uksele tuli, viskas meile näkku ka pahvaka õudset haisu. Me teame, kuidas haiseb kutsikavabrik ja see oli just sama lehk.

Jalami tänava koeravabrik

Palusime näha koeri ja peale ca 15-minutilist ukse taga ootamist saime lõpuks sisse. Eks proua siis tegeles veerand tundi junnide koristamisega. Esimese hooga saime šoki, sest lisaks15-le koerale lendas korteris ringi ka kümmekond papagoid. Hais oli jube ja lisaks haisule oli korter ikka korralikult lagane. Igal pool jooksid pisikesed pomeranianid ning papagoid maandusid meil küll peas, küll õlgadel. Kaks tillukest kutsikat oli suletud mingisse akvaariumilaadsesse asjandusse, kust nad kuidagi ise minema ei saanud ning kuhu ka nende ema juurde ei saanud.“

Koerte omanik ütles, et kui loomakaitsjate hinnangul toas hais on, peaksid nood hoopis ise vanni minema.

PTA ametnikud olid liidule väitnud, et koertega käiakse jalutamas rihmas. Kui loomakaitsjad uurisid, kuidas nii suurt hulka reaalsuses ikkagi piisavalt rihmas jalutatakse, pidavat omanik PTA teada käima mitu korda mitmes satsis. Ell-ile väitis omanik aga, et mingit rihmas jalutamist ei toimu ja tema haldab koeri niisamagi suurepäraselt. Seda väidet otsustasid nad kontrollida.

„Otse meie silme all pudenes see pisikeste tegelaste kari õue jõudes eri suundadesse, tormates ka mitmeid kordi sõiduteele, kus nii mõnelgi korral nad peaaegu auto alla oleks jäänud. Meie närvid olid väga pingul ning proovisime jälgida, kuhu keegi jookseb ja jooksikuid tagasi kutsuda. Omanikul oli üsna suva, sest siiani polevat kunagi midagi juhtunud,“ jätkavad loomakaitsjad kirjeldust. „Rihmas jalutamine ei tulevat kõne allagi, junnide korjamisega naine tegelema ei vaevunud ning üleüldse olevat tal juba kontrollid käinud, kes olevat öelnud, et kõik on korras.“

Jalami tänava koeravabrik

Koerad on ELLi hinnangul ilmselgelt mõeldud paljundamiseks ning kutsikaostjaid kunagi korterisse ei lubata, äri toimub tavapäraselt bensiinijaamades või parklates.

Kuna PTA on oma sõna öelnud, ei jää ka loomakaitse liidul ja naabritel üle muud kui olukorraga lihtsalt leppida ning loota, et ükski koerakestest vähemalt auto alla ei jää.

„Uskuda, et PTA poolt selle vabriku suhtes midagi ette võetaks ja kutsikavabriku tegevus lõpetataks, on muidugi tühi lootus, sest nii kaua, kui see amet päriselt tööle ei hakka, võivad kõik kutsika- ja kassivabrikud PTA poolest rahulikult edasi toimetada ning peldikutes paljundatud haigeid kutsikaid ja kassipoegi bensujaamades müüa. Ikka nii kaua, kuni on nõudlust, on ka piisavalt pakkumist! Inimesed kahjuks ise toetavad seda loomade heaolu ja elu arvel tehtavat räpast äri,“ lõpetab ELL oma postituse.

PTA kinnitab, et nende poolt on loomapidajale ettekirjutused tehtud ja nende mitte täitmisel ootab teda karistus.

Lisame PTA loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialistI Carol Laurimaa selgituse:

„Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud artiklis nimetatud loomapidajale ettekirjutused seoses põranda puhastamisega väljaheidetest ning selle puhtana hoidmisega ja loomade marutaudi vastase vaktsineerimisega. Lisaks sellele kohustas Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajat koertega igapäevaselt jalutama ning lisama lindude puuridesse kümblemiseks vett või liiva.

Iga ettekirjutus on koormatud sunniraha hoiatusega. Selle juhtumiga seoses on loomapidajal kohustus hiljemalt 31.08.2023 ettekirjutus täita. Kui ettekirjutus on täitmata, rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet sunniraha kuni 9600 eurot.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et heakorra küsimuste lahendamine, mida on näiteks loomade väljaheited kortermaja trepikojas; papagoide valjust häälitsemisest tingitud inimeste häiring; koertega rihmata jalutamine ning välistingimustes väljaheidete mitte koristamine, ei kuulu Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse. Antud küsimuste lahendamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinnas munitsipaalpolitsei) ja kortermajaühistu pädevuses.“