Loomade käitumisspetsialist: olen soovitanud millerdajatelt ostetud koeri isegi eutaneerida

Ebanormaalsetes tingimustes kasvamine võib lemmikloomale jätta sedavõrd tõsise jälje, et tal puudub perspektiiv turvaliseks eluks ning tema enda huvides on selline elu surmasüstiga lõpetada.

Tänavusel arvamusfestivalil arutleti muude teemade hulgas ka ebaseadusliku loomakaubanduse ehk koera- ja kassivabrikute üle. Inimene, kes heas usus on omale poole hinna eest paberiteta looma soetanud, ei tea iial, millega ka tulevikus riskib, leidsid kõik diskussioonil osalenud.

„Olen millerdajatelt ostetud loomi soovitanud isegi eutaneerida olukorras, kus tal on raske elada - näiteks ekstreemse argusega. Minu jaoks jookseb piir sealt. Kui loom elab igal hetkel paanikas, mida pole võimalik ka ravimitega leevendada, siis kas ta tahab sellisena elada? Kas me hoiame looma elus inimese või tema enda pärast?“ tõi näite maaülikooli väikeloomakliiniku loomade käitumisspetsialist ja kenneliidu juhatuse liige Tiia Ariko.

Kassikasvatajaid koondava organisatsiooni ESTICAT president, loomaarstina töötav Karin Roth tunnistas, et tõupaberiteta loomade soetajad teevad sageli vigu lihtsalt heast südamest. „Tavajuhtum on see: mul hakkas temast lihtsalt nii kahju, kui nägin, millistes tingimustes ta elas! Kurb on vaadata. Mõned nendest loomadest on alles tissi otsast võetud, nii et neid tuleb veel kunstlikult edasi toita. Tegelikult sellega sa ainult võimendad ebaeetiliste kasvatajate tegevust,“ nentis ta.

Ka diskussiooni juhtinud loomaarst Julija Abram rõhutas, et kuigi paberiteta loom on ostetud turuhinnast märksa odavamalt, võib temale loomakliinikus kuluv summa mitmekordistuda, kuna ebaseaduslikult kaubeldavatele loomadele jäetakse sageli tegemata vajalikud terviseuuringud, samuti vaktsiinid ja parasiiditõrje. On olnud neidki juhtumeid, kus parasiitidest kurnatud kutsikas uues kodus mõne päeva pärast sureb.

Lisanduvad ka käitumisraskused, kui loomapoeg on oma lapsepõlves elanud kitsas korteris, kasvanud oma väljaheidete sees ning sageli ei anta talle ette isegi joogikaussi.

„Mul on endal millerdaja käest päästetud koer - väga nunnu, aga näen endiselt, et ta kannatab ilmselt lapsepõlvetrauma käes. Ta sööb ära kõik, mis on põrandal, isegi patsikummi. Ilmselt oli selles kitsas korteris talle toitu ainult põrandale visatud, sest üles poole ta vaadata ei oska,“ tõi ta näite.

Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuhi Geit Karurahu sõnul jõuab seltsini aastas umbes 20 ebaseaduslikku loomadega kauplemise juhtumit. „Euroopas oleme me halvas kirjas, kuna loomi müüakse siit ka välismaale, näiteks Saksamaale, Ühendkuningriikidesse või Soome. Samamoodi tuuakse loomi ka välismaalt sisse,“ lausus ta.

Põllumajandus- ja toiduameti juhtivspetsialist Harles Kaup toonitas ostja ja müüja vahel sõlmitava lepingu tähtsust ning seda, et ka segavereliste koerte pesakonnad peavad olema seaduslikult registreeritud, et neid liiga sageli toota ei saaks.

Kõigile potentsiaalsetele koera- ja kassisoovijatele oli vestluses osalenutel üks konkreetne sõnum: alati tutvuge müüja ja tema loomade koduga, alles siis on võimalik mõista, milline on olnud teie tulevase lemmiku kasvukeskkond ja sellest lähtuvalt saab olema ka teie ühine tulevik.