Vihkavad vett, aga vajadusel ujuvad: miks suplemine kaslastele vastik tundub?

Aegade jooksul on tehtud mitmeid uuringuid, selgitamaks välja, miks vesi kaslastele niivõrd vastumeelne on. Igal juhul pole põhjus selles, et nad ujuda ei oskaks.

Ühe teooria kohaselt on kasside esivanemad pärit kõrbelisest Lähis-Idast, kus vee leidmisega on teadupärast alati raskusi olnud. Seetõttu on vesi kaslastele lihtsalt võõras.

Lähemat tutvust veega said kassid sobitada alles mõne sajandi eest, kui neid hakati eksportima Põhja- ja Lääne-Euroopasse. Tõenäoliselt leidis see aset laevadel, kus kassid pidasid närilistepüüdja ametit.

Tegelikkuses on kaslased väga head ujujad. Näiteks jaaguarid ja leopardid suudavad vees kahepaiksetele ning roomajatele jahti pidada ja kalu püüda. Seevastu lõvi suhtub veekogudesse kassile omale põlgusega ega uju enne, kui selleks tekib hädavajadus.

Mõnele kassitõule ujumine siiski sobib. Näiteks võivad türgi van tõugu kassid suplemist nautida, kuna nende kolmekihiline karvkate hülgab vett ega jäta märga ja ebamugavat tunnet. Türgis hüütaksegi seda tõugu kasse „suurteks ujujateks.“

Oma arenenud lihaskonna tõttu on vees osavad ka maine coonid, pixie bobid ja abessiinia kassid. Iseasi, kui palju ujumine neid köidab.

Kassiomanik peaks selgeks tegema, milline on tema kiisu suhtumine ujumisse ning looma mitte suunama, vaid laskma tal endal tasapisi veega sõbraks saada.

Allikas: okdiario.com