Linnugripp murdis Soomes karusloomafarmidesse

Soome on riik, kus on Euroopa Liidus kõige rohkem karusloomafarme. Nüüdseks on Soomes teadaolevalt juba 24 karusloomafarmi, kus haigusjuhtumid on kinnitatud.

Soome Toiduamet andis juulis teada, et Kaustineni karusloomafarmis avastati linnugripp. See märgib esimest teadaolevat linnugrippi nakatumist Soome karusloomafarmides. Viirust avastati hiljem ka Lõuna- ja Kesk-Pohjanmaa piirkondades tehistingimustes peetavatel karusloomadel.

Loomade tervishoiu eest vastutavad ametivõimud ei rakendanud tookord juulis ühtki piirangut karusloomafarmidele pärast nakatumisest teadasaamist. Soome Toiduamet ütles, et tõenäoliselt on nakkus pärit metslindudelt. Toiduamet soovitas farmitöötajatel vaid rakendada kaitse- ja hügieenimeetmeid ning takistada metslindude kokkupuudet farmiloomadega.

Samuti lisas amet, et viiruse edasikandumine inimestele on piiratud, kuna tavaliselt on nakatumiseks vajalik haige looma või tema eritistega lähedane kokkupuude. Soome Toiduamet koos piirkondlike riiklike ametiasutuste, Soome Tervise ja Heaolu Instituudi ning maakondlike tervishoiuasutustega teatasid, et jätkavad ühiselt olukorra jälgimist.

Linnugripiviirused võivad muutuda ohtlikuks, kui nad jõuad tihedalt asustatud farmidesse, sest need võivad muunduda nagu viirused ikka. Minkide ja naaritsate ülemistes hingamisteedes on samad retseptorid, mis inimestel.

Kuna viirused muutuvad pidevalt, võivad tekkida viirusmutatsioonid, mis hakkavad nakatama ka inimesi. Varemgi on tugevalt rõhutanud karusloomakasvatusega kaasnevat pandeemiaohtu, näiteks juba koroonaviiruse leviku puhul. Ka see viirus levis karusloomafarmides jõudsasti, mistõttu mitmetes riikides peatati karusloomafarmide tegevus ajutiselt.

Soome on EL-i riik, kus on kõige rohkem karusloomafarme. Nüüdseks on Soomes teadaolevalt juba 24 karusloomafarmi, kus haigusjuhtumid on kinnitatud.

Säärane juhtum näitab selgelt, et igasugune intensiivtööstus on potentsiaalne viiruseallikas ning oht ka rahvatervisele. Eestis on karusloomafarmid keelustatud alates 2026. aastast, ent täna juba sisuliselt olematu. Samas tuleb rõhutada, et viirused saavad levida igasuguses intensiivfarmis, sh toidutootmises. Lisaks viirused ei tunne riigipiire – kui viirus jõuab Soomes inimesteni, võib see jõuda kiiresti ka siia.

Aasta 2022 mais kuulutati ka välja Euroopa kodanikualgatus „Karusnahavaba Euroopa“ ehk „Fur Free Europe“, mis kutsub Euroopa Liitu üles keelama loomade pidamise ja surmamise ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemise Euroopa Liidus. Euroopa Liidus koguti kampaania toetuseks üle 1,5 miljoni valideeritud allkirja, Eestis vedas allkirjade kogumist Loomus ning kokku saadi 5808 valideeritud allkirja.

„Üha rohkem inimesi mõistab, kui julm karusnahatööstus on,“ sõnas Loomuse juhatuse liige Sirli Spelman. „Samas on veel pikk tee minna, sest Eestiski, kuigi karusloomafarmid on juba keelustatud, hakkab keeld kehtima alles 2026. aastast ning karusloomafarmidest pärit toodete müügi keeldu pole veel üldse. Loodetavasti näeme nii karusloomafarmide kui ka neist pärit toodete keeldu üle terve Euroopa Liidu siiski üsna varsti, sest see on see, mis nõrgestaks seda julma tööstust terves maailmas tugevalt.“