„Pole olemas last, kes ütleks, et oi, ärme teda võta, ta tundub haige,“ põhjendas loomaarst Julija Abram tänavuse arvamusfestivali loomakaubanduse teemalisel arutelul.
Ka maaülikooli väikeloomakliiniku loomade käitumisspetsialist, Eesti kennelliidu juhatuse liige Tiia Ariko ütles, et lastega koos lemmiklooma valimine ei ole hea mõte, kuna tulevase pereliikme valikul tuleb jääda ratsionaalseks, mitte lasta hetkeemotsioonidel end valitseda.
„Õige kasvataja teab ja teeb ka taustakontrolli, mille jaoks koer perre üldse võetakse - kas sportkoeraks, näitustel käimiseks või lihtsalt pereliikmeks. Inimesed on erinevad, loomad on erinevad. See reaktsioon, et „oh, ta tuli esimesena minu juurde, võtame tema!“ ei pruugi üldse õige olla. Võibolla see kutsikas, kes teile tegelikult kõige paremini sobib, hoopis magab parasjagu? Kasvataja teab seda kõige paremini,“ selgitas Ariko ja lisas: „Ei maksa pahaks panna, kui kasvataja konkreetset kutsikat teile ei anna. See pole isiklik solvang.“
ESTICATi president, kassikasvataja ja loomaarst Karin Roth ütles, et ka kasse müüakse lähtuvalt tulevase omaniku võimetest ja vajadustest. „Hea kasvataja vaatab seda, kui palju on peres lapsi, kui tihti reisitakse,“ tõi ta näite, julgustades loomavõtjaid kasvatajaga kasvõi korduvalt kohtuma, et kõige õigem lemmik välja selgitada. „Oleme öelnud, et käige nii palju, kui tahate.“
Kohusetundlik loomakasvataja jääb uue omaniku ja tema lemmiku ellu ka pikemaks ajaks, et vajadusel saaks temalt nõu küsida. „See ei pea tingimata nii olema, aga viisakas on ka omaniku poolt aeg-ajalt märku anda, et kõik on korras. Kasvataja seisukohalt võib tuua siiski võrdluse, et loomapoega üle andes loovutaks ta peaaegu nagu oma lapse. Minu koeral on olnud kaks pesakonda ja ma ikkagi nutan, kui poegi ära annan - et oi, minu oma läks minema!“ rääkis Ariko.
Ostu-müügi leping tuleks sõlmida igal juhul ka siis, kui tegemist on segavereliste loomadega, see välistab edasised arusaamatused. „Leping kaitseb ka kasvatajat, kui midagi juhtuma peaks. Näiteks satub loom hiljem varjupaika, siis on võimalik tõestada, et kunagi kuulus ta siiski kasvatajale ja vajadusel loom tagasi saada,“ selgitas Ariko.
