Kas lemmikloomad aitavad depressiooni leevendada?
(8)
Me kõik oleme tundnud mingil eluetapil ennast halvasti. Vahel tahame olla üksinda, siis oleme ärritunud, vihased ja teinekord nutame täitsa ilma kindla põhjuseta. Depressioon ei ole lühiajaline kurbusehetk, vaid kauakestev haigus, mida tuleb ravida. Kas ja kuidas saavad neljajalgsed selles olukorras abiks olla?
Pesaleidja selgitab, kuidas lemmikloom enesetunnet parandada võib.
Tingimusteta armastus
Kui suhted lähedaste ja perekonnaga on keerulised, siis võib lemmikloomast saada suurepärane tugi ja abiline. Ta kuulab su probleemi ära ega anna nõuandeid, mida sa võibolla ei tahaks kuulda.
Liikumine ja aktiivsus
Depressiooniga võitlevad inimesed jäävad tihtipeale väga tubasteks, ega liigu voodist või diivanist kaugemale. Ühesõnaga on äärmiselt raske ennast motiveerida liikuma. Lemmikloom, eriti koer, kes peab õue saama, sunnib inimese kodust väljuma
Vastutus
Levib arusaam, et depressioonis inimene pole suuteline võtma vastutust ning raske on hoolitseda endagi eest. Spetsialistid on aga arvanud, et veidi vastutust on depressiooni puhul kasuks. Lemmiku eest hoolitsemine ja vastutuse võtmine võib aidata tõsta enesetunnet, tuletades inimesele meelde, et ta on suuteline rohkemaks kui ise arvab.
Puudutamine ja lähedus
Uuringud on kinnitanud, et inimene tunneb ennast paremini kui ta on füüsilises kontaktis. Loomad suudav seda inimesele pakkuda. Koera kaisutamine ja kasside sügamine on loomulik rahustav protsess
Lisaks:
-Kassi, koera või mõne muu lemmikloomaga aja veetmine ja mängimine võib tõsta serotoniini ja dopamiini taset, mis rahustavad ja lõdvestavad
-Üle 65-aastased lemmikloomaomanikud külastavad oma perearsti 30% võrra vähem, kui need, kellel lemmikut ei ole
-Lemmikloomaga inimestel on stressirohketes olukordades madalam vererõhk. Üks uuring on koguni näidanud, et kui kõrgema vererõhkuga inimesed võtsin varjupaigast koera, langes viie kuuga nende vererõhk märkimisväärselt
Ainult lemmikloomale lootma jääda siiski ei tasu. Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile. Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda küll aegamööda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist.
Allikas: Pesaleidja
