Endisel peremehel läks veiste pidamine alkoholi kuritarvitamise tõttu käest. Loomad olid näljas, tülitasid ümberkaudseid inimesi ning ühise otsusena sündis plaan tolleks hetkeks juba 180-pealiseks kasvanud kari tapamajja viia.

Laki oli ainuke, kellele saatus halastas: veis pääses jooksu, veetis oma tiinuseaja vabas looduses ning tõi viimaks ilmale pullvasika. Järgmisel korral nähti ema ja poega siis, kui nad võõras aias pahandust tegid.

Eestimaa loomakaitse liit ei suutnud leppida, et kangelasema tapale saadetakse. Vald loovutas mõlemad loomad neile ning kibekiiresti otsiti neile uus kodu Tartumaal Peipsiääre vallas. Sealses Kruusa talus elab teisigi päästetud farmiloomi ning pererahva põhimõtteks on, et ükski nende hoolealustest kunagi söögiks ei lähe.

Väide, nagu oleks Häppi ja Laki näol tegu ohtlike loomadega, teeb talu perenaisele Tiiu Kõnnile vaid nalja. Nii Laki kui tema vasikas Häppi on sõbralikud, rahumeelsed ja nosivad rõõmuga inimeste peopesalt leivatükke.

Möödunud suvel Kruusa tallu elama toodud hobune Tomi, kes päästmise hetkeks piinles laminiidi tõttu ränkades valudes ja kelle puhul loomaarstidki kahtlesid, kas maksab teda ellu jätta, näitab nüüdseks koplis juba graatsilist kapakut.