Mahetalunik puurikanade hirmsast elust: riik sellistel puhkudel ei teegi väga midagi

Läinud nädalal ETV saates Pealtnägija avaldatud räiged kaadrid puurikanade elust Eesti suurfarmides šokeerisid paljusid. Uurisime kodumaistelt väike- ja mahetalunikelt, milliseid mõtteid ja tundeid niisugune pilt tekitas ning mida olukorraga ette võtta.

Saaremaa Mahemuna omanik, tuntud kanapidaja Tanel Tang tunnistab, et isiklikult on see talle väga südamelähedane teema. „Tegemist on ikkagi elusolenditega ning nendega teenitakse raha. Ja nagu näha, siis mõni peale suure rahahulga muud eesmärgiks polegi endale võtnud,“ nendib Tang.

Kuid mida saaks riik teha, et niisugune õudus ei jätkuks?

„Riik sellistel puhkudel ei teegi väga midagi. See ei ole mitte ühestki otsast olnud varasemalt riigi prioriteet ja ei ole seda ka praegu. Julgeolek ja stabiilne majandus on kriitilised teemad, millega nad tegelevad ja peavad ära lahendama. Muuhulgas ei ole ka mahepõllumajandus Eesti riigile prioriteet. Lihtne näide sellest on see, et mahetalunikud maksavad rohkem riigilõive kui intensiivtootjad,“ arvab mahemunade tootja.

Ka Lahemaal Lahe Muna kaubamärgi alt vabaltpeetavate kanade munadega äritsev linnukasvatusspetsialist Eleen Michelis riigile suuri lootusi ei pane. „Inimesed ise peaksid tõstma oma teadlikkust sellest, et kuidas kanu pidada. Probleemid ei ole ainult puurikanalates. Munatarbijad võiksid valmis olla ka maksma õiglast hinda väiketootjatele ja olema oma valikute osas tähelepanelikumad,“ arvab Michelis, kes muu hulgas juhendab kanakasvatuse teemalisi veebikoolitusi.

„Äkki antakse kümme euri kuus palgatõusu, et saaks mahemune osta“

Tanel Tangu hinnangul tuleks riigil teha antud teemadel pikaajalist teavituskampaaniat. „Statistikaameti andmetel sööb keskmine inimene karbi mune nädalas. Turu parima kvaliteedi ja kana heaoluga mahemuna ning skaala teises otsas asuva puurikana muna hinnavahe on kõigest kaks eurot karp. Toote kvaliteedi ja pidamistingimuste vahe on aga kardinaalne. Selle raha võib isegi enda ülemuse käest küsida, et äkki antakse kümme euri kuus palgatõusu, et saaks mahemune osta,“ leiab Tang.

Mahetootja ennustab, et riik ei sekku olukorda enne, kui Euroopa Liit selleks reaalset suunist ei anna. „Neid see teema ei kõneta ja puurikana munade tootjad on täna väga suure käibega ettevõtted, kel on võimalik riiki lihtsamini mõjutada. Tegelikult võiks intensiivtootjate riigilõivud ja tasud tõsta mahetootjatega võrdseks või isegi suuremaks. Saaksid äkki isegi riigieelarve defitsiiti vähendada,“ juurdleb kanapidaja.

„Kui koormad meie loomi ja keskkonda rohkem kui teised, siis ole valmis selle eest ka rahalist vastutust võtma. See ju on ikkagi meie kodu, kus see kõik toimub. Ja mina ei soovi, et minu kodus keegi sellisel viisil loomi peab,“ võtab Tang jutu kokku.