INTERVJUU | Loomaõiguslaste juht Michelle Thew: loomkatsed on julmad ja täiesti ebavajalikud

Usutluses saatele Loomuse Akadeemia rääkis organisatsiooni Cruelty Free International juht Michelle Thew, miks tuleks loomkatsed lõpetada.

CFI on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on lõpetada loomkatsed. CFI teadlased edendavad meetodeid, mis ei hõlma loomade kasutamist, ja töötavad koos mitmete rahvusvaheliste ettevõtetega, mis soovivad toota julmusevabu tooteid. Eluaegne loomaõiguste aktivist Michelle on organisatsiooni juhtinud juba aastaid.

Kas on üldse võimalik toota samu tooteid ilma loomkatseid tegemata?

Loomulikult on. Kosmeetika ja ka muude toodete tootmisel on loomkatsete tegemine ebavajalik, julm ja ebaeetiline. Viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suuri arenguid teistes katsetusmeetodites.

Eetilised ja teaduslikud argumendid on selle poolt, et mitte katsetada tooteid ja nende koostisosi loomade peal. Mitte ainult seetõttu, et loomkatsed on julmad, vaid meetodid, mis ei hõlma loomkatseid, on palju usaldusväärsemad, efektiivsemad ja samuti odavamad.

Teisteks meetoditeks on näiteks loodud arvutimudelid või vaadata juba olemasolevat infot koostisosade kohta. Samuti rekonstrueeritakse inimese nahka, mille peal on võimalik efektiivselt katsetada koostisosade toimimist, selle asemel et teha seda näiteks merisigade peal.

Mis sellist arengut ikka veel takistab?

Peamiseks takistuseks ei ole mitte tootjad ise, vaid probleem on regulatsioonides. Tootjad peavad testima koostisosi loomade peal, et täita seadusest tulenevaid nõudeid. Euroopa Liidus on täna jätkuvalt kemikaalide tootjatel kohustus teha loomkatseid, kuigi teised meetodid on olemas.

Kas paljud teadlased väidavad, et loomkatsete tegemine on vajalik?

Üha rohkem teadlasi ütleb, et meetodid, mis ei hõlma loomkatseid, on efektiivsemad. Aga on tõsi, et jääb mingi grupp teadlasi, kelle kogu karjäär on üles ehitatud kasutades loomkatseid. See on harjumuspärane ning nad väidavad, et loomkatsed on endiselt efektiivsed. Aga on näha, et muutused on tulemas, sest üha rohkem on põhjusi, miks hakata kasutama teisi meetodeid. Põhjused ei hõlma ainult loomade heaolu, vaid seonduvad ka inimeste tervise ja keskkonnaga.

Kas asi on rahas?

Teised meetodid on odavamad, kuna siis ei pea loomade eest hoolitsema. Alustamine on kulukam, kuid üleüldiselt on siiski odavam kasutada teisi meetodeid. Üheks põhjuseks, miks kaasa ei minda, on just regulatsioonid. Nende muutmine on väga aeglane protsess.

Loomkatsete tegelikkus ei ole tihti avalikkusele teada, kuid loomkatsete avalikkuse ette toomine aitab kindlasti protsessi kiirendada. Hea uudis on see, et üha enam tootjaid soovib kasutada julmusevabu katsemeetodeid. Tänaseks on üle tuhande tootja ametlikult kinnitanud, et nad soovivad loomkatsete tegemise lõpetada.

Olen kuulnud, et inimestel on raske usaldada toodetel olevaid märke. Kuidas inimesed saavad kindlad olla, et kõik on usaldusväärne?

Eks märkidega on palju segadust, kuna neid on palju. Näiteks, kui tootel on kirjas „pole loomade peal katsetatud“, siis see kehtib ainult lõpptoote kohta, mitte eraldi koostisosade kohta. Seetõttu on Cruelty Free Internationalil programm Leaping Bunny, mis on rahvusvaheline kriteerium, et tootja teeb loomkatsete lõpetamiseks kõik endast oleneva. See programm on väga põhjalik ja momendil on see parim standard, mille tootja saab saavutada. Ka CFI kodulehel on olemas nimekiri tootjatest, kes on selle märgi välja teeninud.

Kas saaksid veidi täpsemalt kirjeldada, kuidas tootjatel on võimalik see märk saada?

Kui tootja võtab meiega ühendust, siis vaatame üle kõik koostisosad, mis nende tootesse lähevad. Oluline on mõista kogu tarneahelat. Eranditult kõikidelt tarnijatelt on vaja saada kinnitus, et kas ja millal on nende koostisosade kohta tehtud loomkatseid. Kui tootja on kokku kogunud kogu vajaliku info ja tõendid, siis taotlevad nad meie heakskiitu.

Iga kolme aasta tagant peavad nad läbima sõltumatu auditi ja igal aastal uuendama tarnijate kinnitusi. Kui see kõik on tehtud, saavad nad õiguse kasutada vastavat märgistust. Praegu on see mitmel rahvusvahelisel ettevõttel, kes Eestis oma tooteid müüvad, kuid Loomusega koostööd tehes loodan, et varsti saab märgist kasutada ka mõni Eesti tootja.

Kas kasutate teavitustöös materjali ka selle kohta, mis laborites tegelikult toimub?

Laboriloomade tegeliku olukorra päevavalgele toomiseks viib CFI läbi salajasi juurdlusi. See on väga kinnine ja peidetud tööstus. Mõnes riigis, näiteks Suurbritannias, on loomkatsete kohta materjali näitamine karistatav ja see on suur probleem.

Peame näitama avalikkusele reaalset olukorda, kuid ma ei usu, et peaksime inimesi üksnes šokeerima. Peame ka näitama, et on olemas positiivne viis edasiliikumiseks. Oluline on teavitada nii poliitikuid kui ka rahvast, et lahendus on juba olemas.

Mõned poliitikud tahavad meiega samadel põhjustel, et loomkatsed lõppeksid. Teistele pole loomade heaolu kõige olulisem motivaator, neid huvitab pigem asjaolu, et teised meetodid on usaldusväärsemad ja efektiivsemad. Efektiivne testimine on kasulik nii majandusele kui ka keskkonnale. Lõpuks võidavad nii loomad kui ka inimesed.

8. oktoobril kell 12.00 - 12.45 räägib Michelle Thew Tallinnas Veganmessil üle veebisilla teemal „Töö julmusevaba kosmeetikatööstuse nimel“.