Süüdi liigses ustavuses? Peksukoti staatuses elanud Iidal pole siiani õnnestunud oma inimest leida

Iida on üks kolmest päästetud dogist, keda omanik pidas tingimustes, mis olid alla igasugust arvestust. Vaatamata Eestimaa loomakaitse liidu pingutustele pole siiani Iidale uut kodu leitud ning loomakaitsjad on meeleheitell

„Enam ei tea, kuhu pöörduda või kelle poole palvetada, aga Iida pole siiani kodu leidnud ja sellega on tõesti väga kiire,“ lausus loomakaitse liidu lõuna piirkonna juht Kristi Metsa. „Me ei taha uskuda, et koerale, kes pääses sisuliselt tõelisest põrgust, pole enam ühtegi kohta siin maamuna peal. Iida pole halb koer, tal lihtsalt on oma iseärasused, millega tuleb vaikselt tegeleda.“

Iida on umbes 3-aastane ilus dogitüdruk, kes karjas oli ilmselgelt peksukotiks. Teda päästes oli koera jalal sügav haav, mis ei olnud seal hiljaaegu tekkinud. Kehal oli ka vanu puremisjälgi ning ka vanem jalahaav. Iida läks kohe kliinikusse, haav sai õmmeldud ning tänaseks on jalaga kõik korras. Koera konditsioon on muutunud ilusaks, karv läigib.

Koerad olid kinni elamiskõlbmatus suvilas oma väljaheidete ja rämpsu sees. Jalutama said harva ning toiduks oli sisuliselt hallitanud krõbinad, kui sedagi. Omanikul oli varasemalt mitu koera ka teadmata põhjusel surnud, kuid vaadates pilte, kus oli näha nende seisukord, siis oli põhjuseks ilmselt nälgimine.

Iidal, Aadal ja Alfredil vedas, et Eestimaa Loomakaitse liit läks olukorda kontrollima ning nad said koerad sealt kätte ja liidu hoole alla. Alfredil on hetkel kõik hästi, kuid Iida pole ikka veel leidnud oma kodu.

Iida jalutab kenasti rihmas, tänaval teistest välja ei tee. Iida armastab väga inimest, kuid kiindub temasse meeleheitlikult ning teisi alguses tolereerida ei taha. Samas pole tema käitumises märgata agressiivsust, vaid see on lihtsalt oma inimese kaitsmise ja mitte jagamise probleem, mida saab tegelikult edukalt välja treenida.

„Praeguses ajutises hoiukodus pole Iida mitte kordagi näidanud üles agressiivsust inimeste suhtes!!! Samast kolooniast päästetud isane koer Alfred on näiteks harjunud juba ka lastega ja on imeliselt hea koer. Seda ei olnud ta kohe alguses ning ta vajas aega, kannatlikkust, hoolimist ja armastust, et õppida normaalses maailmas toime tulema. Kõik on võimalik ka Iidaga, talle on vaja anda lihtsalt aega ja õpetada, kuidas olla sotsiaalne hea koer. Selleks ei pea olema koertetreener, piisab, kui on tahe ja hoolimine. Teadmistega saame aidata,“ kinnitas Metsa.

Autoga sõidab koer meelsasti ning tegelikult on ta lihtsalt üks suur ilus koerake, kes vajab veidi rohkem teadlikku lähenemist, hoolt ja armastust.

Iida vajab peret, kes väljakutseid ei karda ning võtab ta omaks kõigi iseärasustega. Peret, kes kingib Iidale oma südame ja ei mõtle, et koer on ajutine meelelahutus, kelle saab alati kuskile tagasi anda.

Kannatus, hoolimine ja eelkõige armastus muudavad Iida kindlasti tulevikus kellegi unistuste sõbraks. Kahjuks ei sobi Iida kassidega ning ta võiks olla pere ainus loom. Väikeste lastega tal kokkupuude puudub ning pigem jätaks katsetamata ka selle osa.

Iidale meeldib, kui keegi on kogu aeg kodus. Ta lihtsalt ei oska veel toime tulla tundega, et ta taas üksi jäetakse. Koerake ei saa aru, et seekord tuleb inimene ruttu tagasi. Ka seda on võimalik ajaga treenida ning tema käitumist ja meeleseisundit muuta.

Kui tunned, et see ilus suur ja väärikas kaunitar on puudu, et pere oleks täiuslik, siis helista numbrile 51946146 või kirjuta [e-mail]. Kindlasti lisa oma asukoht ja telefoninumber.