Uuring: ühe kana puurist pääsemise hind jääb kahe ja 60 euro vahele

Tartu ülikooli RAKE keskuse poolt läbi viidud ja täna Riigikogus esitletud uuring kinnitab, et erinevate Euroopa riikide kogemuste põhjal tuleb kanade vabapidamisele üleminekul ühe linnu kohta investeerida kaks kuni 60 eurot.

Uuringu läbiviija Kristiina Vainu sõnul on odavaimalt läbi saanud Itaalia, kus asuv ettevõte Fattoria Roberti hindabki ühe kana puurist vabapidamisele üle viimise investeeringute hinnaks kaks eurot kana kohta. Teistes riikides on hind kujunenud kõrgemaks. Eesti väike turg peab leppima ilmselt hinnavahemikuga 51-60 eurot. „See teeb tarbijale hinnatõusuks umbes 0,55 kuni 0,59 eurot eurot munakarbi kohta,“ täpsustas ta.

Ka MTÜ Nähtamatud Loomad juht Kristina Mering rõhutas, et 10-euroste munakarpide teemal pole mõtet spekuleerida. Tema sõnul on tarbijad meelemuutuseks valmis - petitsioonile kanade puuridest vabastamiseks on praeguse seisuga alla kirjutanud 13 500 inimest. „Tarbija on nõus veidi rohkem maksma selle eest, et kana saaks tõusta õrrele ja- tiibu sirutada,“ väitis ta. Jaekettidest on puurikanade munade müükidest loobunud enam kui pooled.

Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et on spetsiaalselt poodides vaatlusi teinud. „Vabapidamisel kanade munad olid mitmel pool otsas,“ kiitis ta tarbijate loomasõbralikku hoiakut.

Kovalenko-Kõlvart kinnitas, et ka seadusandjad on valmis seadusi loomasõbralikkuse suunas reguleerima. „Praegused seadused on inimese poolt sõnastatud nii, et loom on omand. Peaksime edasi liikuma selles suunas, et seadused lähtuksid loomade heaolust,“ lausus ta.

Riigikogu liige, zooloog Tiit Maran toonitas, et kanad on tundevõimelised olendid. „Kana ja inimese geenid sarnanevad 75 protsendi ulatuses. Ka nemad tunnevad valu ja hirmu,“ selgitas ta. „Selline puurides pidamise viis on lubamatu.“

Arutelukohaks on poliitikute sõnul see, millisel tasandil seadusi reguleerida ja kuidas neid Euroopa Liidu seadustega kohandada. „Kui keelata puuris pidamine ainult Eestis, võib juhtuda, et importmune hakkab tulema sisse mujalt,“ tõi Maran näite. „Kui me neid otsuseid edasi lükkame, tekitame kannatusi ainult juurde.“

Enamjaolt on munatööstuse tingimuste parandamiseks kulunud aeg jäänud 4-5 aasta vahele. Millise tähtajaga peavad arvestama Eesti munatootjad, on läbirääkimiste küsimus. Poliitikud möönsid, et investeeringuteks on vaja ka riigi ning Euroopa Liidu toetust.

Kovalenko-Kõlvart toonitas, et sedasorti initsiatiiv oma tarbijakäitumist muuta on erakorraline. „See on liikunud altpoolt ülespoole, mitte nii, et meie teeme seaduse ja teie peate seda täitma. See on tugeva ühiskonna tunnus,“ tõdes ta.

Digillkirja kanade puurides pidamise lõpetamiseks saab anda siin