Kuna loomakaitse liidul selles piirkonnas vabatahtlikku pole, pöördusid nad MTÜ Paikass poole, kelle liikmed Kadi ja Inge viimaks koera leidsid.

Paikassile ei olnud see esimene kohtumine sama koeraga. 5. oktoobril sai Paide Haldus väljakutse selle koera ära toomiseks, sest too hulkus ringi. „Koer toimetati meile ning me käisime temaga kohe kohaliku loomaarsti juures, et esmane ülevaade saada ja silma pärast ka valuravi, kui see talle haiget peaks tegema,“ kirjutab MTÜ ühismeedias.

Öö veetis ta vabatahtliku juures. Sellest kujunes pikk ja magamata öö, sest kui koer inimesega kontaktis olla ei saanud, ta niuksus.

Järgmisel päeval käisid vabatahtlikud temaga Jüripoja loomakliinikus. Tuvastati kiip ning kiip oli ka registreeritud. Kliiniku töötaja helistas omanikule ning kõik oli viisakas, omanik rääkis ka miks karvkate selline on ja et koer on juba 11 aastat vana, andis oma aadressi ja vabatahtlik viis koera tagasi.

„Küll aga jäi tal süda valutama, ei tundunud asi täitsa õige. Kogu maailma me aga päästa ei saa ning omanikuga loomad enamjaolt ju saavadki koju tagasi?“ arutleb MTÜ Paikass. „Eile aga oli üllatus suur, kui Eestimaa loomakaitse liidu lehel oli video samast koerast - jälle pimedana mööda ilma hulkumas. Andsime liidule omaniku numbri ning vastus oli jahmatav. Omanik ei ole seda koera üldse tahtnud, ei tahtnud ka eelmine kord kui ta koju tagasi viisime.“

Nii püüdsid Paikassi vabatahtlikud ta ise kinni. Koer oli vabatahtlik Kadit nähes kohe saba liputanud ja ootas kannatamatult, millal auto uks avatakse ja saaks sinna sisse hüpata. Seejärel söödeti ta kõht korralikult täis.

Järgmine plaan on minna temaga kliinikusse uuringuid ja proove tegema, et saada selge pilt mida ta vajab ja kuidas on võimalik tema elukvaliteeti parandada.

Selleks vajab MTÜ aga rahalisi vahendeid:

MTÜ Paikass EE442200221072289188, selgituseks Husky

Samuti vajab ülisõbralik koer omale hoiukodu, kus tal ei tuleks treppidest käia.