Lugemiskoerte programmi kutsus 2013. aastal ellu Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Sarnaseid professionaalseid ning teaduspõhiseid vabatahtlikke kaasavaid programme on ka mujal maailmas, mis kogukonna tasandil kas lühiajaliselt või tulenevalt mõnest eripärast või diagnoosist pikemaajaliselt lugema õppimise ning ettelugemise protsessi toetavad.

Lugemiskoerte programmi tunnuslause on „Lugemine käppa!“. Nagu see üleskutse viitab, on eelkõige eesmärk toetada, motiveerida ning pakkuda (ette)lugemisega seotud eduelamusi turvalise ja positiivse ja hinnangutevaba keskkonna loomise kaudu, milles sõbraliku ning rahuliku koera ja tema koerajuhi toel saab harjutada teksti ettelugemist.

Esimeste raamatukogude seas liitus programmiga Tallinna Keskraamatukogu, mille direktor Kaie Holm võtab koostöö kokku sõnadega: „10 aasta jooksul on sadu lapsi meie raamatukogudes tänu lugemiskoertele saanud julgustust ja tuge lugema õppimiseks. Lugemiskoerte programm on suurepärane näide vabatahtlikust panustamisest oma kogukonna abistamisse ja paremasse tulevikku. Meie, raamatukoguhoidjad, oleme väga tänulikud Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingule ning neile paljudele lugemiskoeratiimidele, kes on aidanud meil sütitada lastes raamatuhuvi.“

Sel sügisel avab hooaja üheksateist raamatukogu ja kooliraamatukogu üle Eesti. Lugemine toimub kas iga nädal või üle nädala ning kestab oktoobrist kooliaasta lõpuni mais-juunis. Tavaliselt toimub ettelugemine ühel päeval järjest neljale lapsele 15 minutit.

Uute tiimide kõrval alustavad staažikaimad lugemiskoeratiimid juba oma kuuendat või seitsmendat hooaega.

Koerajuht Karin Leet, kes oma lugemiskoer Saniga alustab juba seitsmendat hooaega Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogudes, toob põhjustena, miks ta jätkuvalt vabatahtlikuna panustada soovib „koera soovi inimestega suhelda, mis annab temale võimaluse aidata lapse lugemise isu tõsta“. Samuti on tema jaoks oluline meeldiv töökeskkond. Karini sõnul ootavad neid alati raamatukogu sõbralikud töötajad - ettelugemise toimumise ajal kolleegid.

„Lapsevanemate tagasiside programmile on olnud väga positiivne. Ainsa negatiivse aspektina tuuakse välja, et lugemiskoeri ei jagu kõikidele, kes selleks soovi avaldanud on ja mõni raamatukogu on päris oma lugemiskoera oodanud aastaid.“ lausub Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu kõneisik ja endine lugemiskoerajuht Maarja Tali.

2015. aastal tunnustas Eesti Kultuuriministeerium Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingut programmi eest kultuurisõbra tiitliga.

Lugemiskoeratiime (koer ja koerajuht) koolitab, eksamineerib ning nende tööd koordineerib Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.