„Suvel ilmusid Tallinna linnale kuuluvale Paljassaare sotsiaalmaja õuele toitu otsima kaks kassikest. Tühja kõhuga nad ei jäänud. Külmade saabudes ehk 4. oktoobril saatsin e-kirja lähedal asuvasse Tallinna loomade varjupaika. Vaikus,“ kirjeldab Ave, kes on siiani kassidele süüa viinud.

16. oktoobril saatis ta sama kirja uuesti. Kui 20. oktoobril polnud ikka veel kinnistul püügipuure näha, saatis ta varjupaigale taas kirja. Siis saabus selgitus: sotsiaalmaja direktor ei soovi „oma“ territooriumile püügipuuri. Sotsiaalmaja kinnistu olevat direktori eraomand.

Ave toonitab, et Tallinna loomade varjupaigal on sõlmitud linnaga leping, mis kohustab neid püüdma Tallinnas hulkuvaid loomi. Paljassaare sotsiaalmaja kuulub samuti linnale.

„Igal aastal on toodud kinnistule puur, et mõni kassike külma käest ära pääseks. Tõsi, aastaid tagasi oli põgus vaidlus - varjupaik kartvat püügipuuride vargust. Kuid tollal selgitas neile lepingu teine osapool, linn, et varjupaigal on siiski võetud kohustus, mida ta peab ka täitma,“ räägib ta. „Kui varjupaik ei hooli, kas siis võib üldse nende kätte loomakesi usaldada? Kui püütud loom osutub näiteks metsikuks, kas siis võib ähvardada teda hoopis surmasüst?“

Teda ja kiisusid pole aidanud ka suhtlus sotsiaalmaja juhataja ega keskkonna- ja kommunaalametiga. Kuna sotsiaalmaja haldab Tallinna linnavaraamet, on Ave nendegi abi palunud, kuid püügipuure pole siiani näha, kasse aga küll. „Kui linnavaraametile kirjutan, saan 30 päeva pärast vastuse, et nemad puure valvama pole suutelised,“ muretseb Ave.

Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa sõnul võttis Tallinna varjupaik pärast kirja saamist kohe ühendust sotsiaalmaja juhatajaga, kes ütles, et kasse pole kusagil näha ja püügipuure pole vaja paigaldada.

„Soovime ajada asju ametlikult ehk läbi sotsiaalmaja juhataja ja vastu tahtmist püügipuuri me sinna viia ei saa. Teataja e-mailidele vastasime samuti kohe ja andsime talle selle sama info edasi. Kui seal territooriumil tõepoolest on kassid, siis juhataja nõusolekuga oleme loomulikult valmis püügipuuri sinna koheselt viima,“ selgitab ta.

Paljassaare sotsiaalmaja juhataja Saima Liivand nendib Delfile, et varjupaigaga on tõepoolest suheldud. „Paagi 10 sotsiaalmaja haldab Tallinna Linnavaraamet ja seetõttu peab kooskõlastuse nendelt küsima. Minu poole ei ole meie maja elanik oma murega pöördunud,“ lausub ta.

Delfi päringu peale kostab linnavalitsuse pressiesindaja Leini Jürissaar, et linnavaraamet suhtleb ka ise loomade varjupaigaga, andes kodututest kassidest teada ning lubades vajadusel loomade varjupaigal sotsiaalmaja territooriumil oma teenust osutada. „Oluline on, et loomad ei jääks tänavale, eriti veel külmade saabudes,“ lisab ta.

Ave sõnul liiguvad kassid maja ümbruses siiski tänaseni edasi; „Kassikesi on nähtud, ütlevad majaelanikud. Panen neile igal õhtul toitu.“