Obivan ootas Pesaleidjas kodu suisa kuus pikka aastat, kuniks ta ühel päeval Helle tähelepanu köitis. Uus perenaine tõdeb, et mõte veel teinegi kass võtta, tuli juba neli aastat tagasi musta kassi kuul. „Mõtlesin, et võtaks oma vanale kassile seltsilise ning aitaks ühtlasi üht musta kassi,“ meenutab ta, „Juhtus aga nii, et leidsin detsembri esimesel nädalal tänavalt 6-kuuse kassipoja, kes oli punast värvi nagu mu endagi kass.“ Niisiis jäi must kiisuke toona võtmata.
Tänavu suvel lahkus Helle vana kass, kes elas lausa 19-aastaseks. Sel perioodil märkaski naine Obivanist kirjutatud jutukest ning otsustas loomale kodu pakkuda. Otsust ta ei kahetse - seda enam, et Helle leidlaps Tiiger oli harjunud teise kassiga koos elama ning tundis end üsna üksikuna. „Ta käis muudkui mööda tube ringi ja näugus,“ selgitab naine, „Nüüd on ta taas rahulik.“
Helle peres elab ka 10-aastane suurt kasvu koer, kes on kassidega ajapikku täiesti ära harjunud. „Obivan peab teda vist suureks kassiks, sest ühtegi konflikti pole siiani tekkinud,“ muheleb ta.
Loomake oli esialgu väga arglik. „Esimesel päeval peitis ta ennast kapi all, aga toidulõhna peale tuli ikka välja,“ räägib Helle, „Lasin tal kõigepealt ühe toaga kohaneda, käisin ainult toitu panemas ja liivakasti korrastamas.“
Edaspidi jättis perenaine juba ukse lahti - Obivan oli uudishimulik ning tuli ise kööki ja muid tube üle vaatama. Nädalaga oli kass juba nii harjunud, et ei jooksnud enam iga liigutuse peale teise tuppa peitu. Kuu möödudes läks Obivan juba koos Helle ja teise kassiga diivanile televiisorit vaatama. Naine tunnistab, et silitada kassike end veel ei lase, astub ikka paar sammu eemale, kuid samas jooksu ka enam ei pane.
Helle sõnul on Obivan väga rahulik, uudishimulik ja samas ka seltskondlik. „Peegel üllatas teda väga - terve esimese kuu käis selle ees istumas,“ meenutab Helle, „Lisaks on ta eriliseks lemmikuks väike mänguhiir, millega alatasa tuuseldab.“
Naine soovitab ka teistel loomavõtjatel eelkõige varjupaikadest uut lemmikut otsida. „Peab lihtsalt kannatlik olema ning laskma loomal uue koduga harjuda,“ ütleb ta. „Pesaleidjas oli näha, et kassidele on loodud parimad võimalikud tingimused, inimesed, kellega suhtlesin olid väga toredad.“
