Tema kutsikad visati viiendalt korruselt alla! Miks aitavad Eesti vabatahtlikud Venemaalt pärit loomi?

Svetlana ja tema ema elavad Tallinnas. Nad alustasid loomade päästmist Venemaalt ja nende ümber kolimist Eestisse ja teistesse Euroopa riikidesse kolme aasta eest. Sellest ajast peale on nende abiga kodu leidnud üle 500 imporditud koera.

„Alustasime oma tegevust, kui mu ema nägi fotot Osseetiast pärit koerast, kellele ühe Moskva varjupaiga vabatahtlikud kodu otsisid,“ alustab Svetlana lugu. Vene vabatahtlikud viisid Osseetia koerad Venemaa pealinna, kus nad veetsid üle kuue kuu. „Selles varjupaigas on üle kolme tuhande koera ja umbes sama palju kasse,“ ütleb Svetlana. „See on ainult üks varjupaik. Ja neid on palju, nad on kõik valitsusvälised, eksisteerivad ainult vabatahtliku töö kaudu.“

Osseetias pole naise sõnul varjupaiku üldse, tänaval lastakse koeri lihtsalt maha. „Reeglina on tegemist on loomadega, kelle omanikud tänavale viskavad. Mõni kutsikatega, mõni ilma. Seal olid väga jubedad lood. Ühe meie võetud koera kutsikad visati viiendalt korruselt alla. Seetõttu otsustasime neid aidata, hakkasime vabatahtlikega suhtlema, sidet pidama,“ selgitab ta, kuidas koerte Venemaalt päästmine ja Eestisse toimetamine alguse sai.

Autolt löögi saanud koer oli juba suremas

Aastal 2020 võttis Svetlana ema kaks koera ja naine ise ühe. Omal jõul ja koerte abistamisele pühendunud fondi toel korraldasid nad nende Eestisse tuleku. „Koer, kelle võtsin, jooksis Moskvas lahtiselt väga kaua, üle poole aasta. Siis sai ta autolt löögi,“ meenutab naine. „Ta leiti, kui ta oli suremas. Varem oli ta lemmikloom, kandis kaelarihma, kuid omanikke ei leitud. Siis nägin temast postitust, otsustasime ta adopteerida, nii et tegelikult algas meie tegevus just nende koertega. Kuigi oleme loomi aidanud juba aastaid. Minu ema on loomi päästnud kaheteistkümnendast eluaastast saati, minagi olen neid päästnud lapsepõlvest peale.“

2020. aasta detsembris õnnestus Svetlanal ja tema emal adopteerida üheksa koera. Loomad jõudsid Eestisse jõululaupäeval. Pühade ajal leidsid kõik koerad oma kodud ja ema sai endale kolmanda koera. „Sellest hetkest hakkasime aitama neile Eestis omanikke leida,“ räägib Svetlana. „Avasime MTÜ Piirideta Loomasõber nime all, et tegevus oleks ametlik ja saaksime sõlmida kokkuleppeid kliinikutega, kuna mõned loomad vajavad arstiabi.“

Reisidokumendid korrektselt täidetud

Nagu MTÜ juht selgitab, saavad loomad reisida alles pärast seda, kui nad on EL-i nõuete kohaselt karantiini pandud ja läbi viidud kõik protseduurid, et loomad vastaksid impordinõuetele.

Naine selgitab, et nende jälgimise all olevad organisatsioonid tegutsevad reeglina kohtades, kus loomade kohtlemine on väga viletsal tasemel. Valida on kas mahalaskmine või eutanaasia. Tänavalt leitud loomad pannakse kaheks nädalaks puuri ja seejärel üldjuhul surmatakse. Näiteks oli organisatsioonil suur ühisprojekt vene vabatahtlikega koerte päästmiseks „urgastest“.

„Minu kolmas koer tuli sealt. Juhuslikult nägin mõnes grupis fotot, mille all oli kirjas, et viie päeva pärast loom surmatakse. Haletsusväärsemat fotot pole ma kunagi näinud. Hakkasin otsima, kuidas aidata. Ma ei tundnud selles piirkonnas kedagi, kuid nad aitasid mul leida tüdruku, kes läks ja võttis selle koera sealt ära,“ meenutab ta.

Koera esikäpp rippus, MTÜ-le tehti ettepanek see amputeerida. „Ta veetis väga kaua Moskvas, mõtlesime, et toome ta ära, opereerime siin ära ja anname talle kodu. Oli inimesi, kes teda soovisid, kuid me ei saanud teda ära anda. Seega saime koju kolmanda koera. Päästsime palju loomi eutanaasiast. Mõned läksid Eestisse, teised asusid elama Venemaale.“

Lisaks Venemaalt pärit koertele on nende hoole all koeri ka Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidest. Svetlana rõhutab, et igal juhul läbivad nad kõik vajalikud protseduurid Euroopa Liitu importimiseks. „Meie organisatsioon MTÜ Piirideta Loomasõber tegeleb mitte ainult teiste riikide loomade abistamisega, vaid abistab ka kohalikke koeri ja kasse,“ lisab organisatsiooni juht.

Loomulikult tuleb abistajatel vastata ka küsimusele, miks organisatsioon veab loomi Eestisse Venemaalt ja teistest riikidest? Svetlana selgitab seda nii: „Eestis on vabatahtlikke ja organisatsioone, kes on keskendunud kohalike loomade abistamisele. Soovime ulatada abikäe neile, kellel on teatud riikides vähem võimalusi ellu jääda. Elame emaga Tallinnas. Lisaks koerte transpordile ja vahendamisele töötame täiskohaga, meil on firma meremeeste värbamiseks - see on perefirma juba 90ndatest, sellega tegeles minu vanaisa.“

Nüüdseks on naisel endal kodus kolm koera, tema emal neli. Samuti on neil kassid. „Meil on suured koerad, mu emal on üks suur - 55-sentimeetrise turjakõrgusega, ülejäänud on väiksemad,“ kirjeldab Svetlana lemmikloomi. Kõik need koerad on päästetud tänavatelt. Kuidas on naistel jõudu ja kust nad saavad motivatsiooni põhitöö ja lemmikloomade eest hoolitsemise kõrvalt ka teistest riikidest loomi päästa?

„Mulle tundub, et kui seda proovida on sellest väga raske vabaneda,“ tunnistab Svetlana. Tema sõnul on väga meeldiv tunne, kui aitad mitte ainult loomi, vaid ka inimesi. Sest nii paljude inimeste jaoks muudab see elu. Meil on näide ühest Jõhvi perest, kes aitab meid nüüd hoiukoduna; neil on meilt neli koera. Loomade abistamine on oluliselt muutnud elu ja peresuhteid. Nad said üksteisega lähedasemaks, hakkasid kirglikult tegema ühist tööd. Ja on palju inimesi, kelle elus aitasime midagi muuta. Väga paljud meie hoole alla võtnud inimesed aitavad meid vajadusel pidevalt. Selle eest oleme neile väga tänulikud. Kõik need inimesed töötavad ühel või kahel töökohal, kuid leiavad siiski aega ja energiat loomade eest hoolitsemiseks.“

Ta tunnistab, et liigne tähelepanu talle ei meeldi, kuid samas on tal muidugi hea meel inimestelt positiivset tagasisidet saada. „Tore on teada, et sa kedagi aitasid, kedagi päästsid. On juhtumeid, kui tundub, et midagi ei saa teha. Meie hoole all on puudega koerad - ilma käppadeta, ilma silmadeta. Ja see on väga lahe, et aitad neile kodu leida olukorras, kus tundub, et keegi neid ei taha,“ räägib ta.

Organisatsioon puutus hiljuti kokku olukorraga, kus aretusasutusest päästetud koeral avastati vähk. „Tundus, et sellise diagnoosi korral oleks loomal üsna raske kodu leida, sest see on üsna agressiivne vähivorm. Aga ei, on inimesi, kelle jaoks pole vahet, kui kaua ta elab, nad on valmis selliseid kohustusi võtma,“ räägib Svetlana.

Loomi veetakse Eestisse spetsiaalse transpordiga - väikebussiga, mis on varustatud kastidega loomade transportimiseks. Venemaal on koerad eelnevalt karantiinis ja läbivad kõik vajalikud protseduurid - vaktsineerimine, parasiitide ravi, steriliseerimine, kui vanus seda võimaldab. „Kui need on kutsikad, siis me seal ei steriliseeri, vaid nende saabudes hoiame omanikega ühendust ja aitame neid õigel ajal steriliseerida,“ täpsustab Svetlana.

Vedaja koostab EL-i nõuetele vastavad impordidokumendid ja väljastab sertifikaadid riiki importimiseks.

Kas pärast Venemaa sõja algust Ukraina vastu on koerte transportimise kord muutunud? Svetlana selgitab, et koeri veetakse nn tarbesõidukitel. „Ostame teenuse sisse, neile selles osas piiranguid ei ole. Väljasõidu registreerimine on avatud. Tänu sellele saame endiselt koeri aidata. Enne pandeemiat oli see palju lihtsam, kuid kui algas COVID, suleti piiriülene sisenemine, seejärel organiseeriti mitu kommertsveoteenust pakkuvat ettevõtet.“

Kõiki päästetud loomi ei pruugitagi Eestis adopteerida. „Meil on loomi, kes elavad Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal, Lätis, kes on sinna sisse rännanud koos omanikega,“ loetleb MTÜ omanik. Enamik koeri leiavad kodud Facebooki kaudu. „Me postitame kodu leidmise kohta erinevates loomateemalistes gruppides ja sel moel inimesed nad leiavad,“ ütleb ta.

Mida on vaja teada enne koera võtmist?

Kõigepealt saadab Svetlana inimestele teksti, milles ta räägib, mida organisatsioon teeb ning selgitab ka, kust koerad tulevad, milliseid protseduure nad läbivad, mida on vaja adopteerimiseks. Pärast seda saadetakse looma potentsiaalsetele tulevastele omanikele küsimustik, milles küsitakse:

- miks sa tahad koera võtta? -

-miks just see koer?

- kuidas sa teda toidad?

- kui palju on võimalust temaga jalutada?

- kus sa elad?

- kui sa lahkud, siis kelle juurde koer jääb?

Svetlana sõnul on mõne vabatahtliku jaoks oluline tegur, kas inimesed elavad üürikorteris või mitte. „Muidugi on see mõnel juhul tõsine asjaolu,“ tunnistab naine. „Meil on rohkem kui korra olnud juhtumeid, kus korteriomanik ei luba loomi, aga inimesed võtavad nad kaasa ja siis otsime kiiremas korras kas hoiukodu või uue korteri, kuhu kolida.“

Alati tasub korteri omanikuga eelnevalt rääkida ja veenduda, et ta on karvase üürnikuga nõus. Samuti peab arvestama, et looma tuleb toita kvaliteetse toiduga, see hoiab ära terviseprobleemid tulevikus. „Tuleb eeldada, et teatud summa kulub toidule,“ märgib Svetlana ja lisab, et keegi pole kaitstud haiguste või tervisehädade vastu, kuigi kõiki nende loomi kontrollitakse nii hoolikalt kui võimalik. „Keegi ei anna sajaprotsendilist garantiid, et aasta pärast mingit haigust ei teki.“

MTÜ Piirideta Loomasõber on eestvedaja sõnul peremeestele alati toeks ning kui abi on vaja, püüab aidata parimate arstide juures aega kokku leppida, kuulutab välja korjanduse või annab lihtsalt nõu neile, kes neilt loomi on võtnud.

Svetlana märgib, et paljud inimesed tahavad võtta just kutsikat, kuid ei mõista, et temaga võib olla palju rohkem probleeme kui täiskasvanud koeraga.

„Kutsikas on nagu väike laps, peate olema valmis selleks, et ta närib, pissib, kakab,“ loetleb Svetlana kutsika eest hoolitsemisega seotud muresid. „Seda tuleb ette rohkem kui vanema koeraga. Kõik inimesed ei ole valmis selleks, et nende majapidamist lõhutakse ja kõik, mis on ripakil, süüakse ära. See nõuab omanikult ikkagi aega ja vaeva. Üldiselt nõuab iga koer inimeselt tähelepanu. Peate olema kindel, et saate seda teha, et soovite seda teha. Lõppude lõpuks ei kesta see aasta või kaks, vaid vähemalt kümme aastat.“

Kõige selle juures on Svetlana kindel, et looma jaoks pole vahet, kui suur on omaniku elamispind. Kõige tähtsam on see, et looma armastatakse, talle antakse aega ja tähelepanu ning omanikul on võimalik tema tervise eest hoolt kanda.

Hoidke MTÜ tegemistel silm peal siin: