Eakas koer ei pea vaid tukkuma ja haige olema: kuidas tulla toime koerte vananemisega?

Loodus on loonud nii, et paraku elavad lemmikloomad inimestest vähem. Seega näeme me kahjuks pealt lemmikute vananemist, tihti kogeme seda isegi mitu korda oma elu jooksul. Aga kas me oskame arvestada vananeva looma vajadustega? Selle üle arutleb Marika Algpeos Varjupaikade MTÜ blogis.

Inimese ja lemmiklooma vananemisprotsessid sarnanevad paljuski. Nii inimeste kui ka loomade ajus toimuvad füüsilised muutused, mis põhjustavad muutusi ka käitumises. Ja täpselt nagu eakad inimesed, vajavad ka eakad lemmikud rohkem tähelepanu ja hoolt.

Kas oled täheldanud, et sinu vana koer jääb keset tuba seisma, nagu ei saaks aru, kus ta on ja kuhu edasi liikuda? Või hoopis on tal öö ja päev sassi läinud, ärkab öösel ja on rahutu, aga päeval rohkem magab? Või on ta hakanud häda tuppa tegema, isegi kohe pärast jalutuskäiku? Või ei tahagi enam eriti jalutada? Või ei tunne enam tuttavat inimest ära? Kõik need tundemärgid võivad viidata sellele, et eakas koer põeb kognitiivse düsfunktsiooni sündroomi, mis ongi seotud vananemisega.

Koerte puhul võib esineda ka sobimatut häälitsemist, loom võib muutuda kartlikuks või isegi agressiivselt käituda. Looma aktiivsus võib olla langenud, ta võib olla apaatne või uitab eesmärgitult ringi.

Suuremal osal eakatest loomadest on ka kaasuvad haigused, näiteks osteoartriit, mida esineb just paljudel eakatel kassidel. Selle haiguse kõige tavapärasemad sümptomid on muutunud sotsiaalne suhtlemine, eesmärgitu tegevus ja liigne häälitsemine, eriti öösel. Sündroomi sümptomid ilmnevad tavaliselt alates 10. eluaastast, kuid üksikud sümptomid võivad esineda alates 8. eluaastast. Tõug või suurus ei mõjuta haiguse algamise vanust, kuid väikese ja keskmise suurusega tõuloomad on rohkem ohustatud, kuna nendel on reeglina kõrgem eeldatav eluiga.

Kahjuks jääb suurem osa juhtumitest diagnoosimata ja ravimata, kuigi tänapäeva veterinaarmeditsiin on varustatud vahenditega, mis aitaksid eakal loomal end paremini tunda ja olla aktiivsem. Tõsi, vanadust ei saa välja ravida, see on pöördumatu, kuid on võimalik tõsta looma elukvaliteeti.

Tuleb kindlasti meeles pidada seda, et kõik ülaltoodud sümptomid võivad olla seotud ka muude haiguste ja seisunditega, mõned nendest võivad olla vägagi tõsised. Seega, kui koeral või kassil esineb kasvõi üks sarnane sümptom, oleks hea minna viivitamatult loomaarsti vastuvõtule. Kui muud tervisemured on välistatud, siis saab aidata vananevat looma teraapiaga, ja mida varem sekkuda, seda positiivsem on tulemus.

Ei tasu arvata, et eakas loom peabki olema kurb ja ainult magama. Ka elustiili kohandamine võib väga palju kaasa aidata. Ühe pika jalutuskäigu asemel võib teha mitu lühikest, kasuks on kindlasti tagasikutsumis- ja pallimängud, lihtsate käskluste harjutamine.

Kõik see, koos vastava teraapiaga (vitamiinid, toidulisandid, ravimid, dieet), võib parandada looma heaolu ning pikendada tema aktiivsuse perioodi.

Hooligem on vanuritest. Nii kahe- kui neljajalgsetest. Nad on seda väärt.

November on 5+ ehk seeniorkoerte kuu, mil pöörame erilist tähelepanu varjupaikades ootavatele vanematele koertele.

Allikas: Varjupaikade MTÜ blogi