„Loomaaia idee ja tähendus pole kuhugi kadunud. Läbi ekraani suhe loodusega ei toimi, täpselt samamoodi nagu ei saa virtuaalselt päevitada või tunda rõõmu liikumisest. Inimene on liik, kes on end teistest eluvormidest võimalikult eraldanud, tekitades illusiooni, nagu oleks ta asi iseeneses. Kusagil aga on tung seostele teiste eluvormidega, nii nagu oli iidsetel aegadel,“ põhjendab ta. „See väljendub tungis teisi eluvorme tajuda ja neist rõõmu tunda. Mida kaugemal looduslikust keskkonnast, seda suurem tung ja seda suurem on ka loomaaedade roll ja vajadus nende järele.“

Ta toob näitena suurlinnad: „Võtame New Yorgi või Pariisi – inimesed ei pääsegi sellest urbaniseerunud keskkonnast välja. Mida suurem linn, seda olulisem on loomaaed. Eesti on veel heas seisus, loomade kohtamine looduses pole siiani midagi erakordset.“