VIDEO JA FOTOD | Tõeline pidupäev! Saalitäis koeri nautis Solarises kino- ja restoranielamusi
(24)Solarise keskust külastanud koertel oli täna pidupäev: neil õnnestus näha mitut lühifilmi ning maiustada spetsiaalselt nende jaoks avatud restoranis. Huvi koerte kino vastu oli sedavõrd kõrge, et kõik piletid müüdi välja.
PÖFFi lühifilmide festivali PÖFF Shorts raames kogunes neljajalgne kinopublik koos peremeeste ja -naistega Solarise keskusesse, et saada osa nelja lühifilmi ühisvaatamisest. Loomapood Urr ja Nurr pakkus filmihuvilistele loomadele ka tasuta einet. Lühifilme tuli arvustama üle 50 koera ja 100 koeraomaniku.
„Toetame väga mõtteviisi koertest kui pereliikmetest ja meie hinnangul ei tohiks inimestele keelata teha igapäevaseid toimetusi koos oma lemmikuga. Oleme tõenäoliselt kõige lemmikloomasõbralikum ostukeskus Eestis ja nii tekkis idee tänavuse PÖFFi raames koerad ka päriselt kinosaali lasta,“ rääkis Solaris Keskuse turundusjuht Kristin Lepikson.
Küülikutaksi Nipi omaniku Kerttu sõnul pidasid koerad end hämmastavalt hästi üleval. Üks filmidest jutustaski loo pulmatordi sisse peidetud taksikoerast.
„Oma vaimusilmas kujutasin ette, kuidas nad kinosaalis haukuma hakkavad. Tegelikult kostus vaid üks haugatus, millega teised koerad kaasa ei läinud,“ jagas ta muljeid. Oma koera jaoks oli ta ettenägelikult kaasa võtnud ka maiuse, millega koer vahepeal tegeles.
„Mõned koerad vaatasid ekraanile, mõned maiustasid ja mõned magasid. Kõik olid väga viisakad,“ rääkis Kerttu.
Kohal oli igat mõõtu ja tõugu kutsusid. Viimane lühifilm „Vihased koerad“ näis neile eriti meeldivat. Kuigi korraldajate sõnul oli ka kaasahaukumine lubatud, jätsid viisakad kinokülastajad selle võimaluse kasutamata.
„Esimest korda PÖFFi filmifestivali ajaloos käisid maailmatasemel kunsti nautimas ka neljajalgsed külastajad. Shorts programmist filmivalikut tehes võtsime inspiratsiooni just oma karvastest parimatest sõpradest ning oli näha, et filmide sisu puudutas koeraomanikke,“ jutustas PÖFF Shorts esindaja Grete Nellis.
„Viimane film oli koerte lemmik, kuna siis kostus ekraanilt ka natuke haukumist ja nad pöörasid pead. Õnneks polnud see pärishaukumine, vaid mängitud, muidu oleks võibolla terve saalitäis sama häält teinud,“ naeris Kerttu.
Tema ja Nipi jäid üritusega ilmselgelt rahule. „Iga päev seda muidugi korraldada ei saaks - seansi lõpuks olid istmed ja põrandakatted siiski karvu täis,“ tõdes ta.
Eriseansi planeerimisel tehti külalisi arvesse võttes ka olulisi muudatusi. Linastusele müüdi pileteid saali mahutavusest ainult pooltele istekohtadele, et käpalistel oleks ridade vahel ruumi. Samuti ei pimendatud saali täielikult, vaid kogu seansi vältel oli olemas valgustus ning ka heli oli tavaseansiga võrreldes palju madalam.
„Huvi ürituse vastu oli juba enne selle toimumist suur, sest piletid müüdi välja juba mitu päeva enne seansi toimumist. Lisaks oleme saanud kirju kümnetelt koeraomanikelt, kes on juba palunud jätkuseanssi,“ lisas Lepikson.
