Kui Tomi leidmise peale mõtlen, hakkab valus. Ei tea kustkohast, aga valus on. Igalt poolt vist.

Tomi lamas Võrumaal ligi kaks nädalat heinamaal, kuumuse, parmude ja lauspäikese käes. Tema keha katsid lamatised.

Omanik oli Eestimaa Loomakaitse Liidule väitnud, et tal ei ole aega loomaga tegeleda ja arvata on, et Tomi oleks sellise kaugele kujunenud laminiidi puhul juba praeguseks surnud või eutaneeritud, kui Eestimaa Loomakaitse Liit ei oleks saanud omanikult loovutuspaberit. Tomi transporditi maaülikooli hobusekliinikusse, kus ta veetis ravil paar nädalat.

Kui me Eestimaa Loomakaitse Liidu Kristiga Maaülikooli hobusekliinikus Tomit vaatamas käisime, siis oli kahtlane, et see hobune veel kunagi tõuseb ja taas elule saab.

Mitte kuidagi ei suutnud me mõeldagi, et hobune, kes ootas päästmist ja abi kaks nädalat, ei pruugigi ellu jääda. Tomi vaatas mind korra, pani silmad taas kinni ja lamas vaid maas, kanüülid küljes. Ka arstid olid siis kahtleval seisukohal, aga pingutasid tulemuste saavutamiseks 100 protsenti.

Kliinikus tehti Tomi jalgadest röntgen ning midagi ilusat seal polnud. Kabjaluu oli vajunud üsna kriitilise piirini, Tomile paigaldati kliinikus puust ravikabjad ja ta sai valuravi.

Tomi ravikabjad

Kui Tomi ravi nii kaugele jõudis, et ta kliinikust välja sai, toodi ta meile Kruusa tallu erirežiimile. Kaalusin heina päevaportsionid, mida ma enne Tomile andmist poolteist tundi vees leotasin ja iga päev sai Tomi 18 tabletti. Kui tabletid otsa said, konsulteerisime arstidega. Taas uus pakk ja jälle palju tablette. Tomi oli juba väga väsinud tablettidest ja puukapjadest.

Võtsin ikka Tomil ümber kaela kinni ja sosistasin- „Me saame hakkama, pinguta veel veidi, pea vastu!“ Hobusekliiniku arstid on meil Tomit regulaarselt vaatamas käinud, pildid- videod kui miski ei tundunud just täpselt õige.

Kui aeg oli puukabjad eemaldada, tekkis uus mure- kuidas tal oma jalad kannavad. Kõik läks hästi! Tomi ise oli ka rõõmus.

Ma olen meeletult tänulik ka ratsasportlasele-sepale Veiko Uukile, sest tema oli väga oluline lüli tervenemises. Veiko käis regulaarselt Tomi kapju värkimas ja võttis enda südameasjaks Tomist teha taas see hobune, kes ta enne haigust oli Suurepärane koostöö meeskonnas!

Meiega võttis ka ühendust Tomi kodu, kus ta sündis ja kasvas Sain ka Tomist varsaea pilte ja omanik saatis kirja: „Jumal tänatud, et nüüd on ta päästetud! Suured tänud Teie hoolitsusele. Tuleb välja, et ikkagi juhtub IMESID!“

Tomi leidmisest on nüüd möödas aasta ja neli kuud. Äsja sai ta sadula selga.

Tomi

Kuna kõikidel headel lastel käivad päkapikud või jõulumees, on ka Kruusa talu loomadel tänavu päris oma jõulukuusk, kuhu alla ootavad kuulekalt ja hästi käitunud loomad kingipakke. Kui jõulukuul meile külla ei jõua, aga keegi puges sügavale põue ja hinge, saab kingi saata ka veebipõhiselt.

Tomi toitumist peab jälgima, seega kingipakki oleks hea panna lakukivi, pangemineraal.

MTÜ Paitame Loomakesi

EE924204278624018604

Selgitus: TOMI

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena