KRUUSA TALU LOOMAD | Tibatilluke Mäks kolis petise tõttu Kreekast Eestisse

Tartumaal Peipsiääre vallas asub Kruusa talu, mille 61 looma on heitliku elukäigu järel leidnud mõnusa ja turvalise kodu. Kuni jõuludeni jutustavad talu perenaine ja peremees Tiiu ja Viidas Kõnd Delfi Lemmiklooma lugejatele lugusid oma lemmikutest, kel detsembris kavas ka ühise jõulupuu alla kinke ootama koguneda.

Alustaksin sammuga tahapoole, et oleks arusaadav Mäksi põlvnemine ja tulekulugu.

Elades Rhodosel, astusin sisse apteeki, kus tuterdas ringi imetilluke kutsikas. Ja mida ma nägin?!. Väikesel kutsikal olid söögiks krõbinad kausis. Üksainus krõbin ei mahtunud talle suhugi. Mul tekkis küsimus: mida ta nendega tegema pidi? Lakkuma?

Saime jutule apteekriprouaga ja tuli välja, et kutsikas oli nn. emotsiooniost ja tegelikult pikemas perspektiivis ta seda koera nagu ei tahagi. Seda ei olnud vahva kuulda.

Kreekas elades olin vabatahtlikuna Rhodose Loomade Heaolu Ühenduses ja väga hästi kursis kohalike suhtumisega loomadesse, seega olin nõus kohe koera endale ostma.„Kauba“ peale lubas koeramüüja pakkida kaasa kandekoti, pesa ja need krõbinad

Kui rahaga kutsikale järele läksin, ei olnud juttugi kandekotist ja pesast. Tema ei olevat mulle midagi lubanud, nõudis veel 50 eurot lisaks. Nimetas mind takkaotsa ka valetajaks.

Andsin 50 eurot, võtsin kutsika, tema asjad ja tulin tulema. Koera krõbinad andis ta niisama kaasa. Need puistasin parki hulkuvatele koertele.

Läksin pisikesega arsti juurde kontrolli, sealt pakiti koju kaasa piimasegu. Nimeks sai ta Sushi, oli siis umbes pooleteise-kuune lutikoer. Täiskasvanunagi kaalus ta vaid 1,7 kilo. Kahjuks on ta nüüdseks juba koerte pilve peal meid kaitsmas.

Kuna Sushi oli väike ja pilkupüüdev, tinistas mu ära Rhodosel elav itaallanna, kellel oli lumivalge chihuahua-leedi. Ta tahtis väga-väga kutsikaid sellise väikese isasega ja kutsikate soovijad, head kodud olevat Itaalias juba ootamas. Ma ei tea tõesti mismoodi, aga nõusse ma jäin.

Sündinud oli viis kutsikat, soovisin palju õnne ja kuna ta ei kavatsenud koeri müüa, vaid oma headele sõpradele anda, lõppes ka meie jutt sellega.

Olin tööl ning et keelt veelgi selgemaks saada, lugesin regulaarselt firmasse tulevat kohalikku ajalehte. Kuulutuste rubriigis oli kirjas „chihuahua kutsikas müügiks“, tolle naise nimi ja number. Helistasin kohe ja pärisin aru. Ei mäletagi täpselt, mis sealt täpselt tuli, midagi Santa Barbara- laadset. Igatahes soovisin kutsikat endale. Selleks oli mul ka täielik õigus.

Peale suurt sõimu käskis naine koerale kohe järele tulla, mida ma ka tegin. Hiljem kuulsin tuttavatelt, et ta tahtis pesakonnast kõige minimat endale jätta, et temaga siis hiljem raha teha.

Nii sain endale Mäksu, kes lendas koos minu ja oma Isaga Kreeka-Eesti vahet, kuniks leidsime tee tagasi koju, Eestisse.

Maxwell elab toas ja käib jalutamas õues vaid koos minuga. Kuna elame maal metsade keskel, on selline pisike hea amps metsloomadele.

Ja ega ta väga kaugele minust minna tahagi- teab, et kaitsen teda iga hinnaga. Mäks on juba 8-aastane. Kui ma poleks toona seda kuulutust näinud, ei taha mõeldagi, kus Mäks praegu oleks.

Kuna kõikidel headel lastel käivad päkapikud või jõulumees, on ka Kruusa talu loomadel tänavu päris oma jõulukuusk, kuhu alla ootavad kuulekalt ja hästi käitunud loomad kingipakke. Kui jõulukuul meile külla ei jõua, aga keegi puges sügavale põue ja hinge, saab kingi saata ka veebipõhiselt.

Mäks armastab konserve ja pehmemaid koeramaiuseid - pikki ribasid, mida saab moodsalt kahe käpa vahele võtta.

MTÜ Paitame Loomakesi

EE924204278624018604

Selgitus: MAXWELL