Vigastatud kakud saavad Krõõda nobedate näppude abiga traksid ja kaelatoed
(3)
Krõõt Lestman on enam kui aasta tegelenud metsloomade ja -lindude abistamisega Eesti metsloomaühingus. Lisaks hoiukodu pakkumisele õmbleb ta viga saanud kakkudele hädavajalikke trakse ja kaelatugesid.
Krõõt ei salga, et mõni metsikum olend võib vahetevahel ka hirmuäratavaks osutuda. „Kakud ongi kõige ohtlikumad. Nemad ju ei mõista, et inimene läheneb neile heade kavatsustega,“ põhjendab ta ja kirjeldab vigastatud kaku püüdmise protseduuri: „Hiilid ligi ja viskad midagi pehmet, näiteks jope peale. Edasi läheb ta juba püügipuuri.“
Krõõt toonitab, et metsloomadega toimetamine nõuab igal juhul ettevaatlikkust. „Rebasekutsikad on väga nunnud kuni sinnani, kui nad piimajoomise perioodi lõpetavad. Pärast seda võivad nad juba ohtlikuks muutuda.“
Naine alustas metsloomade abistamisega sama küla tüdruku Virge Võsujala käe all - Virge on Eesti metsloomaühingu asutaja ja juht. „Kui mina parasjagu kedagi juba putitan ja ise kohale minna ei saa, siis just Krõõt sõidab ja tõttab kohe appi. Kui mul on paanika, et vaja kuidagi kakku riputada või kaela toestada, siis on superõmbleja käepärast,“ iseloomustab Virge võitluskaaslast. „Ma ei kujutaks ette, kui minu meeskonnas ei oleks selliseid imelisi hoolivaid inimesi, nagu on Krõõt!“
Esimesed tuleristsed sai Krõõt pääsupoegi abistades poolteist aastat tagasi. Pääsukestega on ta tegelenud ka hiljem - aidanud ema kaotanud poegi sugulaste laudas teistele pääsuemadele adopteerimisele anda. Seni on kõik sujunud valutult ning linnud õigel ajal leidnud oma tee tagasi loodusesse.
„Siis on selline tunne, et jess, ma sain hakkama! Metslooma ja -linnu keskkond ongi ju mets, siis tuleb ainult rõõmustada, kui ta sinna tagasi pääseb,“ teab ta.
Krõõda osavad käed on viimasel ajal igapäevatöö, kolme lapse ja metsloomade aitamise kõrvalt saanud rakendust ka kõrvarõngaste valmistamisel - ta on otsustanud aidata oma onupoega Dave`i, kes poolteist aastat tagasi ebaõnnestunud vettehüppe tagajärjel kaelast altpoolt halvatuks jäi. Kuna Eesti arstid noormehele liikumiseks lootust ei anna, võtab too ette reisi Austriasse tüvirakkude siirdamisele - paljud sarnases olukorras inimesed on just sealt abi saanud.
Dave`i ja saatja kuludeks kujuneb detsembri keskel algava kuuenädalase raviperioodi vältel umbes 20 000 eurot. Osa sellest on Krõõt omavalmistatud kõrvarõngaste müügiga juba teeninud, kuid ta on valmis ehteid tegema ja müüma nii kaua, kuni kogu summa koos. Ühe südamekujulise kõrvarõngapaari hind on 10 eurot ning Krõõdaga saab kaupa teha läbi tema Facebooki konto.
