KRUUSA TALU LOOMAD | Hiiglane Bruno: palun ärge pange mind enam kinni, lubage mul treenida!
Tartumaal Peipsiääre vallas asub Kruusa talu, mille 61 looma on heitliku elukäigu järel leidnud mõnusa ja turvalise kodu. Kuni jõuludeni jutustavad talu perenaine ja peremees Tiiu ja Viidas Kõnd Delfi Lemmiklooma lugejatele lugusid oma lemmikutest, kel detsembris kavas ka ühise jõulupuu alla kinke ootama koguneda.
Kui Bruno külalistele vastu jookseb, siis tean, et ega autost keegi väga välja tulla julge. Kes julgekski kui koer ei vaevu isegi pingutama, et auto aknast vabalt sisse vaadata?
Bruno soetati vanematele inimestele kutsikana. Kutsikast kasvas suur koer ning Bruno veetis kutsikapõlve suhteliselt lühikese keti otsas. Egas vanemad inimesed temaga mänginud ning nii ei olnudki tal enamasti kedagi, kes temaga tegeleks. Koer tahab aga joosta, mängida, hullata, möllata, seda enam noor koer.
Paar aastat tagasi muutus nende maja ees olev õu ning ka koht, kus Bruno oma elu veetis, kole mudaseks, sest õuel olid alanud ehitustööd. Palusime Bruno endale selleks ajaks, kuni ehitus läbi.
Esimesel ööl otsustasime Viidasega, et õuele Brunot ööseks lahtiselt ei jäta, paneme lauta, ees on suur ruum, kus saab mõnusalt tududa. Toas oleks tal väga palav hakanud. Hommikuks oli aga Bruno tahtnud ennast ustest läbi murda ja ära hekseldanud suure osa lauda uksest. See tähendas ühte, mida Bruno meile öelda tahtis: „Palun ärge pange mind enam kinni!“ Ei pannud ka ja tõepoolest Bruno on kui ustav valvur, kes ei lähe kaugemale kui tema oma territoorium.
Kui Bruno tõime, tahtis ta nii väga teiste koertega joosta, aga keti otsas elanud, hästi toidetud koeral jäi jõust puudus. Bruno suutis joosta mõnikümmend meetrit, kuni võhm otsa sai. Nüüd ei jäänud muud üle kui hakata jälgima Bruno toitumist ja võimaldama talle võimalikult palju liikumist. Ajapikku hakkas Bruno jaksama juba teiste koertega sammu pidada.
Kevade hakul aga oli Brunol silmnähtavalt meie juures meeldima hakanud ja suutsime veenda koeraomanikku, et koer jääks meile, tal suur ala jooksmiseks, palju tegelemist ja liigikaaslased. Naine jäi pikapeale nõusse.
Paljud küsivad, mis tõugu see koer on. Ei tea. Aga ühte tean küll: Brunol on sugulussidemed „Tuvikeste“ seriaalist perekoera Buck Bundyga!
Bruno kaalu ja suurust vaadates jääb mulje, et ta sööb 20kg koerakrõbinaid päevas. Nii hull see lugu ei ole. Ta saab täpsed portsjonid.
Kuna kõikidel headel lastel käivad päkapikud või jõulumees, on ka Kruusa talu loomadel tänavu päris oma jõulukuusk, mille alla ootavad kuulekalt ja hästi käitunud loomad kingipakke. Kui jõulukuul meile külla ei jõua, aga keegi puges sügavale põue ja hinge, saab kingi saata ka veebipõhiselt.
