ARVAMUS | Suurkiskjate vaatleja: jutt sellest, et hunt või karu inimest ei pelga, on täielik vale!

Kui hommikul sajab lund, siis hingan kergendunult, sest see on üks märk, et võib olla saab mõni hundipere päeva kauem elada, kirjutab MTÜ Eesti Suurkiskjad juht Eleri Lopp.

Kiskjad on meedia jaoks meelisteema ja kõlavaid pealkirjad kindlasti müüvad. Kahjuks ei mõisteta, et väärinfot levitades tehakse kiskjatele karuteene. Allikana kasutatakse ainult ühe huvigrupi esindajad, kellel pole teadusega midagi pistmist ja nende seisukohtadest tehakse laiapõhjalisi järeldusi.

Eelkõige peab mõistma, et me räägime kaitse all olevatest liikidest, keda võib küttida üldse ainult erandkorras. Kummastavalt mõjub hiljutises artiklis väide, et kiskjate kaitse ja ohjamine peaks olema teaduslik, aga samas kiskjaid küttides just seadust ja teadust eirataksegi. Näiteks hunte kütitakse väidetavalt kahjustuste vältimiseks, samas on teaduses korduvalt tõestatud, et see on lühiajaline ja kõige vähem tõhus meede. Kõige värskem ja lähedasem tõestus sellele pärineb lätlastelt, (Šuba et al., 2023).