Tea, et veelindude veekogusse kinni külmumise tõenäosus on ääretult madal. See võib juhtuda küll, näiteks siis, kui ilmastikuolud kiirelt ja äkiliselt muutuvad. Elujõulised veelinnud end üldjuhul jäässe külmuda ei lase. Nagu videostki näha suudavad luiged vajadusel ka õhemast jääst end läbi murda. Pikemat aega veekogu jääl kõhutavad veelinnud on talvel tavaline nähtus – nii hoiavad nad energiat kokku.

Varasemate üksikute kogemuste põhjal teame öelda, et kinni külmumisest annab lind märku tiibadega ühe koha peal rapsides, üritades nii end lahti murda.

Enne sekkumist veendu, et veelind vajab tõesti abi! Selleks kasuta näiteks binoklit ja jälgi lindu ja tema asukohta veekogu mitme tunni jooksul. Ära ise veelinnule appi tõtta, kui Sa ei ole kindel, et jää Sind kannab! Vajadusel küsi nõu riigiinfo telefonilt 𝟏𝟐𝟒𝟕.

Miks kõik luiged talvel ära ei lenda?

Kui veekogud jäätuvad on see luikedele selgeks signaaliks, et on viimane aeg rändele asuda. Nii võimegi külmade jätkudes täheldada, et luiged on sisemaal veekogudest kadunud. Küll aga mitte kõik luiged ei pea pikema rände ettevõtmist vajalikuks ja jäävadki meie kohalikesse vetesse. Nii näiteks võib kühmnokk-luikesid näha talvitumas Loode-Saaremaal Küdema lahes.

Luikedel ja teistelgi veelindudel on piisavalt paks ja tihe sulestik, mis tagab neile kaitse madalate temperatuuride ja sademete eest. Ka pikka ja rasket rändeteekonda ei võta nad ette mitte meie külma talve pärast, teele sunnib neid hoopiski kesiseks jäänud toidulaud ning liiga lühike päev.

See aga ei tähenda, et peaksime siin talvituvaid veelinde toitma asuma. Inimese pakutud toidu ootuses paigale jäävat veelinde ähvardavad mitmed ohud nagu nälg ja haigused kogunemiskohtades. Vajadusel küsi nõu riigiinfo telefonilt 𝟏𝟐𝟒𝟕