Eksootilised loomad elavad lemmikuks saamisel üle ränki katsumusi, enamik neist saab üldse hukka

Loomade püüdmiseks loodusest kasutatakse ebainmllikke meetodeid. Aarasid kasutatakse oma liigikaaslaste püüdmiseks peibutisena. Peibutuslinnud seotakse maa või puude külge kus nende valjud, stressis hääled meelitavad teisi linde lõksu, toob Eesti loomakaitse selts näite sellest, mida peavad inimese isekuse tõttu üle elama eksootilised loomad.

Euroopas, kaasarvatud Eestis, on eksootiliste loomade kaubandus ja pidamine puudulikult reguleeritud. Kahjuks puudub neil, sageli just loodusest püütud, metsloomadel, efektiivne kaitse kogu maailmas. Seetõtti seame igapäev ohtu liikide säilimise ja nende loomade elu, kes siia lemmikloomadeks edasi müüakse. Organisastiooni ENDCAP, mille asutajaliige on Eesti Loomakaitse Selts (ELS), andmetel hukub iga püütud ja lemmikloomaks müüdud metsiku looma kohta transpordil hinnanguliselt 50 looma.

„Eksootiliste lemmikloomade teekond on meie kodudesse pikk ja piinarikas. Olenemata nõudest, et eksootilised lemmikloomad peavad olema sündinud vangistuses, on seaduslik ja ebaseaduslik kaubandus nii tugevalt põimunud, et liikide püüdmine loodusest ei ole vähenenud,“ kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu. Loomade püüdmiseks loodusest kasutatakse ebainmlikke meetodeid. Näiteks aarasid kasutatakse oma liigikaaslaste püüdmiseks peibutisena. Peibutuslinnud seotakse maa või puude külge kus nende valjud, stressis hääled meelitavad teisi linde lõksu.

Vangistuses aretamisega käivad sageli kaasas puudulikud tingimused. Ainuüksi tõsiasi, et loomad jäävad ellu ja paljunevad vangistuses, ei näita, et nende heaolu on tagatud. Paljudelt vangistuses aretatud loomadelt on avastatud mitmeid terviseprobleeme. Leitakse, et kesised pidamistingimused põhjustavad näiteks papagoidel tüüpilist stressist tulenevat käitumist nagu sulgede välja kitkumine.

Pärast kinni püüdmist ja vangistuses aretamist või hoidmist tuleb seesugustel loomadel läbida veel reeglina pikk teekond kuni nad jõuavad meie lähedale lemmikloomakauplustesse või meie kodudesse. Transportimine on metsikute loomade jaoks ka parimate tingimustes äärmiselt stressirohke. Loomad on tihti näljas ja janus või nad on koos mitmete teiste loomadega, mis põhjustab neis hirmu ja stressi ning suurendab sageli ka haiguste leviku riski.

Kahjuks ei ole ka seadused piisavad, et loomi transpordil kaitsta. Kuigi CITESi alusel on antud transpordisuunised, siis need ei ole õiguslikult siduvad. Ka hiljutised täiendused ei karista kauplejaid piisavalt kui nad juhiseid ei järgi. Loomade heaolu transpordi ajal ei taga ka Euroopa Liidu seadused. Isegi kui loomad on sihtkohta jõudes elus, siis kannatavad nad sageli stressi käes, nad ei ole võimelised sööma, liikuma ega käituma nii, nagu nad käituksid looduses.

Hinnanguliselt püütakse igal aastal loodusest 14 kuni 30 miljonit kala. Akvaariumikaladeks müüdavatel liikide suremus on transpordil kuni 90%. Samuti leitakse, et 700 tuhande linnu kohta, kes igal aastal USAsse transporditakse, sureb 3,5 miljonit. Tohutu hulk loomi avastatakse kontrollide käigus puudulikes tingimustest, kus nad on juba surnud või suremas. Teadmata on kui palju loomi hukub juba enne, kui neid päritoluriigist eksportima hakatakse.