KRUUSA TALU LOOMAD | Koorma maha laadimise päeval otsustas tiine Laki mitte surra

Tartumaal Peipsiääre vallas asub Kruusa talu, mille 61 looma on heitliku elukäigu järel leidnud mõnusa ja turvalise kodu. Kuni jõuludeni jutustavad talu perenaine ja peremees Tiiu ja Viidas Kõnd Delfi Lemmiklooma lugejatele lugusid oma lemmikutest, kel detsembris kavas ka ühise jõulupuu alla kinke ootama koguneda.

Olen näinud inimeste suhtumist loomade suhtes. Enamjaolt on need võõrsilt pärit võikad mälestused, mis vasardavad peas ja silme ees siiamaani. Loomad on kõigest ....hmmm, loomad?

Täna tahaksin tutvustada veist, kelle seest ja silmade eest on läbi käinud hirm....surmahirm. Lugu temaga sai alguse juba ammu.

Vormsi saarel elutses veisekari, kelle omanik langes alkoholi küüsi ning loomad jäid hooleta. Tihti toitsid ja jootsid saareelanikud ise näljast karjuvaid veiseid, kuid nende taluvuse piir sai ületatud, sest oli näha, et peremees enam hakkama ei saa. Veised hulkusid mööda saart, paljunesid, poegisid ja surid nagu kärbsed.. väikesest karjast sai 180 looma

Iga vähegi loomainimene ei saa seda pikalt niisama ükskõikselt pealt vaadata. Saare inimesed hakkasid otsima abi. Eelmise aasta lõpus ja selle alguses jõuti lahenduseni, et omanik võõrandab ise veised ja saadab tapamajja 180 looma.

Ühe „koorma“ mahalaadimisel otsustas Laki sel päeval mitte surra ja lasi jalga. Siiani on selgusetu, mismoodi! Loomake oli ka tiine. Kuna pullid olid karjas, siis võib vaid aimata, kui paljud teised olid vasikaootel. Nemad ei saanud põgenema.. Olen uurinud tiinete loomade tapamajja saatmise kohta ja mulle on tulnud masendav vastus: kuni viis kuud tiine looma võib saata tapamajja.

Laki edasine saatus vabaduses kedagi rohkem ei huvitanud. Ei läinud teda püüdma ei omanik ega tapamaja. Ta oli maha kantud lihaks.

Veis oli „kadunud“ eelmise aasta lõpust kuni selle aasta augusti alguseni. Lõpuks hakkas Laki otsima oma karja, omi loomi ja ennast koos pojaga inimestele näitama.

Õnneks sai teate enne PTA-d Eestimaa loomakaitse liit ja pälvis Tori suure südamega vallavanemalt loa loom endale saada tingimusel, et ta kinni püütakse. Kuna iit sai ka vihjeid, et veised tahetakse tappa ja lihaks teha, tundus see nii ebaõiglane. Nii pikalt oli Laki võidelnud enda ja oma poja elu eest ja nüüd lihaks? Sel samal hetkel sai loomade kinni püüdmine liidu vabatahtlike südameasjaks. Paluti appi Reimo, kes veised kinni püüdis ja meile, Kruusa tallu toimetas.

Kui Reimo meile veistega jõudis ja nad kuuri juhatas, vaatasin Lakit suurte silmadega, suure austusega. Kui paljudel üldse oleks võimalik põgeneda inimese käe läbi tapmise eest? Tõenäosus on üsna nullilähedane.

Laki ja Häppi olid meil mõnda aega kuuris kinni. Esmalt sotsialiseerimise pärast ja teisalt, et loomaarstid teeksid vajalikud süstid ja kastreeriksid pullivasika ära. Latrisse sõnnikut koristama julgesin minna umbes kahe nädala möödudes. Enne seda olin nagu kiire room service - sisse- välja. Lõpuks sai neile selgeks, et olen oma kari ja mina neile kurja ei tee. Nii ei teinud nemad kurja ka mulle.

Kui tuli aeg veised karja lasta, värisesin meeletult. Vedas, kõik läks rahulikult ning Laki ja Häppi võeti rahumeelselt vastu! Siin ei pea keegi neist enam kartma, et loomaveo auto sõidab ette ja...

Kuna kõikidel headel lastel käivad päkapikud või jõulumees, on ka Kruusa talu loomadel tänavu päris oma jõulukuusk, mille alla ootavad kuulekalt ja hästi käitunud loomad kingipakke. Kui jõulukuul meile külla ei jõua, aga keegi puges sügavale põue ja hinge, saab kingi saata ka veebipõhiselt.

Veised söövad palju heina ja kõiksugu juurvilju. Leivaga on nad harjutatud kuulekaks

MTÜ Paitame Loomakesi

EE924204278624018604

Selgitus: LAKI JA HÄPPI(NUKI)

Mälestan ka Surju laudast jooksu saanud lehma ja tema vasikat, kes lasti maha. Puhake! Teie ei olnud süüdi!