„Tegemist on metsloomaga, kellel kahjuks järjest raskem looduses sobivat elupaika leida,“ rääkis ühingu juhatuse esimees, bioloog Klaus Hackländer saatele Tagesschau. Endiste põllu- ja metsaalade liigirikkuse hävimine, siilide elupaigaks sobivate alade kokkukuivamine on toonud kaasa olukorra, kus siilid kolivad järjest enam asustatud keskkonda.

Kuid ka linnas pole siilidele sobivat elukeskkonda, hekke ja põõsastikke enam naljalt leida. Suletud aiad, viimseni puhastatud õuealad ei võimalda metsloomaeksperide sõnul siilil leida ei toitu ega ka sobivaid pesitsuspaiku, samuti ohutab neid niitmine trimmerite või robotniidukitega, seda eriti öösiti , kuna öise elulaadiga siil on toiduotsingutel just pimedas. Kõige selle tulemusena on harilik siil kantud Saksamaa punase raamatu „eelhoiatusnimistusse“. „Arvestades aga inimtegevuse järjest suurenevat mõju, tuleb ilmselt kahjuks peagi ka siil tõsiselt ohustatud liikide nimistusse kanda,“ nentis Hackländer.

Saksamaa Metsloomaühingu (Die Deutsche Wildtier Stiftung) kutsus ellu 1992. aastal Hamburgi ettevõtja Haymo Rethwisch sooviga säilitadalooduse liigirikkust ning metsloomade elupaiku. Alates 2021. aastast juhib ühingut Viini Loodusvarade ja Bioteaduste Ülikool professor, bioloog Klaus Hackländer