KRUUSA TALU LOOMAD | Jänks oleks maise teekonna lõpetanud taksikoera lõugade vahel

Tartumaal Peipsiääre vallas asub Kruusa talu, mille 61 looma on heitliku elukäigu järel leidnud mõnusa ja turvalise kodu. Kuni jõuludeni jutustavad talu perenaine ja peremees Tiiu ja Viidas Kõnd Delfi Lemmiklooma lugejatele lugusid oma lemmikutest, kel detsembris kavas ka ühise jõulupuu alla kinke ootama koguneda.

Ühel päeval, kui sõitsime õnnetult üksi jäänud pardile järele, istusin autos kõrvalistmel netis ja nägin kuulutust: „flandria Hiidküülikud otsivad kodu“. Silmade ette tuli kohe pilt küülikust süles,-üle terve kõhu üks metsikult suur volask. Ütlesin Viidasele: tahan teda!!

Nagu ikka kui miski peab minema nii või naa, lähebki täpselt nii või naa. Helistasin antud numbril. Vastas naine, leppisime kokku, et tuleme järele, oleme juba poolel teel. Kohale jõudes ütles naine, et meil on valida nelja isase küüliku vahel, teised läksid jõuluks koju. Emaseid ta ei müü, kuna need on poegimiseks-aretuseks.

Naine tõmbas nelja küüliku puurikastid korraga lahti ja seal nad olid. Meil tekkis ühe sinise küülikuga kohe side ja ütlesin, et tahaksin teda endale. Viidas hakkas teda puurist sülle võtma ja hopppsss! hüppas küülik välja ja ning pani jooksu. Põgenes just see, keda soovisin endale. Ja mida tegi omanik? Ütles: „Ei ole midagi, me saame ta kätte. Ma lasen oma koera lahti.. Saate valida kellegi teise“.

Viidas küsis , et aga koer teeb ta ju katki. Naine vastas et jah, nahka ei saa, naha rikub koer ära, aga liha saab ikka. Viidas mõtles siiski midagi muud.

Mina olin nii suures šokis, et ronisin üle kõikide vedelevate asjade, tööriistade, põllutööriistade otsima, kuhu küülik ennast peitis, et ta kindlasti enne koera kätte saada.

Järsku läks lahti hirmus hädakisa, sain vähemalt selles suunas joosta. Õnneks oli küülik koera vaid näinud ja kisendas hirmust nagu surmasuus. Sain koeral traksist kinni ja tõukasin kaugemale. küülikul sain kah millestki kinni ja tõstsin ta ruttu sülle, sest taks oli jälle mu jalgade juures. Ju see koer oli ennegi sellist tööd teinud.

Küülik värises mu süles, läksin ruttu temaga autosse ära. Viidas, kes oli maksnud naisele 50 eurot, tuli ka veidi aja pärast. Sõnagi lausumata hakkasime sõitma.

Küüliku panime esmalt puuriga suurde tuppa, et harjuks meie eluga ja kõikide loomadega, kes elavad toas. Mõne päeva pärast tegime puuri ukse lahti ja Jänks jooksis vabalt tubades meie järelevalve all.

Kahju neist loomadest, kes maha jäid! Loodan, et need kolm isast tollest satsist said leitud ka lemmikloomadeks ja mitte järgmise aasta jõulude eel „heasse koju“.

Kuna kõikidel headel lastel käivad päkapikud või jõulumees, on ka Kruusa talu loomadel tänavu päris oma jõulukuusk, mille alla ootavad kuulekalt ja hästi käitunud loomad kingipakke. Kui jõulukuul meile külla ei jõua, aga keegi puges sügavale põue ja hinge, saab kingi saata ka veebipõhiselt.

Jänks armastab maiuseks porgandit, banaani, Scandagra küülikute graanulit, põhitoit on ka temal hein.

MTÜ Paitame Loomakesi

EE924204278624