Sajad tuhanded lemmikud, kellest midagi ei teata: registritesse on kantud vähem kui pooled lemmikloomad

Kohalikud omavalitsused peavad arvestust oma piirkonnas peetavate lemmikloomade kohta ja määravad oma halduspiirkonnas, kas ja millist lemmiklooma peab loomaomanik laskma kiibistada. Siiski puuduvad Eestis andmed lemmikloomade tegeliku arvu kohta, kirjutab Maablogis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel.

Euroopa Lemmikloomatoidutööstuse Liidu (FEDIAF) raporti alusel oli 2022. aastal Eestis müüdud loomatoidu põhjal koeri-kasse kokku eeldatavalt umbes 525 000, neist koeri 235 000 ja kasse 290 000. Muude liikide kohta andmed raportis puudusid.

Eesti KOVidele lemmikloomaregistri teenust pakkuvate ettevõtjate registrites on kokku ligikaudu 258 500 lemmiklooma. Nende hulgas 156 100 koera, 101 600 kassi ja 600 tuhkrut.

Nagu näha, on suur osa koeri ja veelgi enam kasse kiibistamata ja registreerimata. Nende kaduma mineku korral võib omaniku kindlaks tegemine olla aeganõudev ja keeruline. Loom võibki jääda pikaks ajaks varjupaika elama või veel hullem, ta eutaneeritakse, sest tema ülalpidamiseks ei ole ressursse, kuigi tal on tegelikult omanik kuskil olemas. Seda ei soovi tõenäoliselt oma lemmiklooma saatuseks ükski loomaomanik.

Varjupaika jõuavad peamiselt kassid. Tänavu 24. septembri seisuga oli Varjupaikade MTÜs 642 kassi, 41 koera ja 2 pisilooma, Tartu koduta loomade varjupaigas 123 kassi ja 22 koera^. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just nimelt selle pärast, et enamikus kohalikest omavalitsustest on tehtud kohustuslikuks koerte kiibistamine ja registreerimine; nende omanikku on tänu sellele võimalik kergelt tuvastada ja loom omanikule tagastada.

Kasside kiibistamine on üldjuhul jäetud loomaomanikule vabatahtlikuks ning enamik kasse on eeldatavasti just seetõttu kiibistamata. Samuti peetakse kasse tihti korterites – nendega ei käida õues jalutamas ja eeldatakse, et seetõttu ei lähe kass ka kunagi kaduma. Siiski, kassi lahti pääsemise korral on keeruline, kui mitte võimatu, tuvastada tema omanikku, kuna toakassidel puudub tõenäoliselt ka kaelarihm omaniku kontaktandmetega.

Lemmikloomadega reisitakse aina rohkem nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Kiibi olemasolu on liiduüleselt nõutav koertel, kassidel ja valgetuhkrutel, kellega koos reisitakse liidu sees. Arvestades, et Eestis peetakse lemmikloomadena peamiselt koeri, kasse ja tuhkruid, on asjakohane kehtestada Eestis loomaomanikele kohustus kiibistada oma koerad, kassid ja tuhkrud.

Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine on KOVide ülesanne. Tänavu novembri seisuga oli Eesti 79st KOVist 67 sõlminud lepingu emma-kumma Eesti suurema lemmikloomaregistri teenust pakkuva ettevõtjaga: EVSi loodud lemmikloomaregister ja Spin TEK ASi loodud lemmikloomaregister.

Mõlemad registrid toimivad üle-eestiliselt ning võimaldavad tuvastada looma omaniku lemmiklooma kiibi abil ja saada omaniku kontaktandmed lemmiklooma tagastamiseks. Kummaski saab aga teha otsinguid vaid registri enda sees, mistõttu peab leitud kiibistatud looma omaniku leidmiseks otsima andmeid mõlemast registrist eraldi. Siiski on oluline, et lemmiklooma saaks registrisse kanda ka juhul, kui omaniku elukohaks oleval KOVil ei ole lepingut lemmikloomaregistri teenusepakkujaga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on koostanud väljatöötamiskavatsuse veterinaarseaduse muutmiseks, et reguleerida lemmikloomade märgistamisega seotud probleemkohti.

Kuna ka riigil on huvi andmete vastu, mida KOVid oma lemmikloomaregistritesse kannavad – eelkõige riikliku veterinaarjärelevalve tegemiseks – on asjakohane andmenõudeid üleriigiliselt ühtlustada ja luua riigile kuuluv lemmikloomaregister. See võimaldaks lahendada mitu lemmikloomadega seotud probleemi, võimestada järelevalveasutusi vajaliku andmestikuga, registrit vajaduspõhiselt edasi arendada ja tagada lemmikloomaomanike isikuandmete õigus- ja eesmärgipärane kasutamine ja turvalisus.

Väljatöötamiskavatsus on saadetud kooskõlastusringile ning sellega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Pärast tagasiside koondamist analüüsitakse seda ning hakatakse koostama eelnõud, millega muuta veterinaarseadust.

Loe lähemalt siit.