Tehisintellekt tuleb laboriküülikutele appi

Küülikud moodustavad küll vaid umbes ühe protsendi loomkatsetel kasutatavatest loomadest, ligi 95 protsenti moodustavad hiired ja rotid. Küll aga aitab tehisintellekt kaasa kõigi liikide ekspluatatsiooni lõpetamisele, kirjutab küülikute varjupaik Rõõmsad Hüpped oma blogis.

Küülikud on laialdaselt kasutusel loomkatsetes, eelkõige ravimite, kemikaalide ja tarbekaupade ohutuse testimiseks. Neid allutatakse sageli valulikele protseduuridele ja hoitakse ebaloomulikes tingimustes. Mõned levinud protseduurid, milles küülikuid kasutatakse, hõlmavad nahaärrituse, silmaärrituse ja surmava annuse teste. Nahaärrituse testides kantakse keemilised ained küüliku raseeritud nahale, mis põhjustab punetust, turset ja villide teket. Silmaärrituse testides tilgutatakse kemikaalid kinni seotud küüliku silmadesse, põhjustades punetust, turset ja isegi pimedust. Surmava annuse testides sunnitakse loomi tarbima mürgist ainet, kuni nad surevad.

Lisaks valulikele protseduuridele hoitakse küülikuid loomkatsetes tihti väikestes puurides, ilma sotsiaalse suhtlemise ja vaimse stimulatsioonita ning ilma ligipääsuta oma loomulikele käitumisviisidele. Selline piiramine ja stimulatsiooni puudumine põhjustab stressi, ärevust ja käitumisprobleeme.

Tehisintellekt loomade asemel?

Ehkki AI-l põhinevad alternatiivid on juba kasutusel ja arendamisel, võtab nende laialdasem kasutuselevõtt aega ja nõuab täiendavat testimist ja regulatsiooni. Praegu on selliseid mudeleid kasutatud peamiselt akadeemilistes ringkondades ja teadusuuringutes, kuid loodetavasti jõuavad need varsti ka laiemasse kasutusse. Regulatsioonide kehtestamine võib samuti võtta aega, kuid juba on mõned riigid hakanud kehtestama seadusi, mis piiravad loomkatsete kasutamist.

Kuidas tehisintellekti rakendada?

Tehisintellekti saab kasutada, et vähendada või lõpetada loomkatsete arvu. Üks võimalus on kasutada arvutimudelitest koosnevaid süsteeme, mis võivad aidata ennustada, kuidas uus aine või toode mõjutab organismi. Seda nimetatakse „in vitro“ testideks (nö. katseklaasi testid), kus ainet katsetatakse väljaspool elusorganismi. Samuti saab kasutada arvutimudelitest koosnevaid süsteeme, et mõista paremini juba läbiviidud loomkatsetest saadud andmeid ja seeläbi vähendada tulevikus loomkatsete arvu.

Teine võimalus on kasutada keemiliste ühendite virtuaalse sõeluuringu meetodit, mis võimaldab identifitseerida potentsiaalselt ohtlikke ühendeid ilma nende testimata elusorganismidel. Need meetodid aitavad vähendada loomkatsete arvu ja viia uute toodete ja ravimite turuletoomiseni kiiremini ja odavamalt.

AI saab aidata vähendada või asendada loomkatseid, sealhulgas küülikute kasutamist teadus- ja kosmeetikatoodete testimisel, luues täpsemaid ja usaldusväärsemaid arvutimudeleid ja simulatsioone, mis suudavad ennustada toodete ohutust ja tõhusust ilma loomkatseteta. Neid mudeleid saab õpetada suure hulga olemasolevate andmete abil varasematest loomkatsetest ja inimkliinilistest uuringutest, võimaldades teadlastel teha teadlikumaid otsuseid ilma loomkatsete kasutamiseta.

Lisaks aitab AI tuvastada võimalikke mürgiseid või kahjulikke aineid, analüüsides suuri andmekogumeid ja tuvastades mustreid, mis pole inimestele kohe ilmsed. See aitab vähendada loomkatsete vajadust ja tagab, et tooted on inimeste jaoks ohutud.

Kokkuvõttes aitab AI kasutamine teadus- ja kosmeetikatoodete testimisel oluliselt vähendada või isegi kõrvaldada küülikute ja teiste loomade halva kohtlemise nendes tööstusharudes.

Loomulikult saame ka ise aidata kaasa loomkatsete lõpetamisele, tehes igapäevaselt teadlikumaid tarbimisvalikuid. Ostes kosmeetika ning kodukeemia tooteid tuleks alati valida „Cruelty free“ ja „Vegan“ märgistusega tooted.

Eestis tegutseb ka MTÜ Loomus poolt kokku pandud töörühm, mille eesmärk on loomasõbraliku ilu teema tähtsuse tõstatamine Eesti ühiskonnas ning eestlaste kosmeetikatoodete ja iluteenuste tarbimiskäitumise loomasõbralikumaks muutmine https://loomus.ee/loomasobralik-ilu/.

Allikas: MTÜ Rõõmsad hüpped blogi.