Kiindumus koertesse sai alguse Esimesest maailmasõjast, kus Hitler sõdurina võitles. Sel ajal adopteeris ta hulkuva koera nimega Fuchsl ( tõlkes „väike rebane“ - toim), kelle ta päästis Ypresi lahinguväljalt. Adolf Hitler, kellel oli vähe sõpru, pühendas suure osa oma vabast ajast oma lemmikloomale. See pakkus talle rahuhetki keset sõjakannatusi. Ta oli rängalt löödud, kui Fuchsl raudteejaamas ära kadus ja süüdistas oma kaaslasi koera temalt varastamises.

Sõjajärgsetel vaesuse-aastatel oli tal uus koerast kaaslane, saksa lambakoer nimega Prinz, kelle ta adopteeris 1921. aastal. Ent oma kurvastuseks ei suutnud mees teda endale hoida. ja pidi leidma uue omaniku. Üllataval kombel pääses Prinz sellest uuest elust ja suutis taas leida oma endise peremehe, Selline lojaalsus jättis Hitleri hinge sügava jälje ja tagas sellest ajast peale tema sümpaatia selle koeratõu vastu.