Ma ei pahanda nendega kunagi! Kaitseingel Merle hoolitseb ära põlatud loomade eest seljaoperatsioonide kiuste

MTÜ Paita Mind perenaine Merle Torim elas hiljuti üle teise seljaoperatsiooni. Vaatamata sellele jagub tal paikätt pea saja kassi ja kolme koera jaoks, kes kõik on temani jõudnud läbi raskete katsumuste.

Tänaseks on Merle hoole all ligi sada kassi ja neli koera. Kõik koerad on päästetud ketist ja surmasüstist. „Eelnevate omanike meelest on nad olnud keerulised ja lootusetud, mõni nendest ka hammustanud. Mina saan öelda, et minu hoole all on neli imelist rõõmupalli, kellele lihtsalt ei ole antud võimalust ning nad on selle võimaluse eest ülitänulikud. Elu lühikese keti otsas teeb kurjaks ja kui inimene ei suuna oma koera, ei oska koer ka inimese soovi kohaselt käituda,“ on ta veendunud.

Merle lisab, et loomulikult pole kett ainus pahameele põhjus, mõni koer muutubki mingis vanuses keeruliseks, kui teda õigel ajal ei õpetata ega suunata. Siis valitaksegi kergem tee, looma äraandmine või magama panek selle asemel, et abi küsida. „Headus ning armastus võidavad kurjuse ning positiivse koolitusega on võimalik neid koeri ümber õpetada. Mitte kunagi ma ei pahanda nendega,“ kinnitab ta.

Põhiliselt hoolitseb Merle loomade eest üksi, vahel käib mõni tuttav või sõbranna abiks. „Kaks nädalat tagasi oli mul seljaoperatsioon ja haiglas viibimise ajal oli mul asendaja. Kuna aga koerad veel teisi inimesi väga ei usalda, oli mul välja mõeldud lahendused neile söögi panemiseks. Siiski minu mõnepäevane äraolek muutis nad õnnetuks ning isudki hakkasid vaikselt kaduma. Haiglast välja saades käisin kohe vaatasin loomad üle ning rahustasin maha ja siis oli kõik taas endine,“ räägib ta.

Kuna seljaprobleemid on olnud pool tema elust ja hiljuti leidis aset juba teine seljaoperatsioon, siis on ta õppinud sellega elama ja end hoidma. „Praegu mõõdukas füüsiline koormus on lubatud ja lausa soovituslik, seega loomadega rahulik ning ettevaatlik toimetamine on just see, mis hoiab mind tegevuses ja liikuvuses. Sundasendid ei ole veel lubatud aga kuna tunnen end ikkagi juba paremini võrreldes operatsioonile eelneva poole aastaga, siis loodetavasti varsti saan ka oma palgatööle tagasi suunduda. Loomadega toimetamine on minu hobi,“ jutustab ta.

Kuna kõikide Merle hoole all olevate loomade eelnev elu on olnud kurb ja õnnetu, siis tahab ta, et praegune elu korvaks kõik eelneva: „Vihma käest räästa alla ei ole ka minu meelest päris õige. Seega kui koer on eelnevalt aastaid elanud ketis, siis minu eesmärk on talle pakkuda jalutuskäike, sest uus elu väikeses aedikus võrdub suhteliselt eelnevaga. Seepärast on ka koerte aedikud suured, keskmiselt sada ruutmeetrit, et neil oleks vabadus, mida neil kunagi pole olnud. See rõõm, mis neid valdab, annabki selle jõu ise sealjuures vastu pidada. On päevi, kus olen väsinud emotsionaalselt või füüsiliselt aga nende energia ja rõõm annab nii palju!“

Ta toonitab: „Minu maailmas on lemmikloom pereliige, kes peaks saama võimalust olla oma inimesega koos ka tubastes tingimustes. Minul endal on kolm suurt koera, aasta tagasi veel oli neli, kuid kahjuks raske haigus viis minu ühe päästetud koera. See andis ka tõuke hakata abistama lisaks kassidele ka koeri.“

Kuna loomade päästeingli kodus on juba mitmeid loomi, on päästetud koerte koju toomine välistatud ja MTÜ kassimajja ei saa koeri ruumipuuduse tõttu viia. Nii loodab ta koertele mõeldud soojaku peatset püstitamist ja üks hea püsiannetaja ongi oma abikäe ulatanud ning tasunud selle eest esimese makse. Kui annetusi veel laekuma peaks, saab konkreetse soojaku välja valida ja selle koertele vajalike asjadega sisustada.

„Koertele mõeldud soojak lahendaks mitmed mured. Seni käisin neid suurte pakastega soojendamas kordamööda, uue soojaku puhul oleks võimalus kõik korraga sooja saada. Vaatamata korralikele soojustatud kuutidele on miinus kakskümmend viis kraadi siiski liiast. Endistest lootusetutest kurjadest ketikoertest on saanud vahvad kaaslased, kes ülima heameelega istuvad minu külje all toas ja on tegelikult valmis minuga minema kuhu iganes. Tunnevad rõõmu jalutuskäikudest, paikäest ja kõigest muust, mis nende ellu peaks kuuluma. Kuigi ma ei suuda neile pakkuda seda päris kodu, mida nad tegelikult kõik väärivad, suudan siiski pakkuda kõike muud, et natukenegi nende eelnev halb elu heastada ja kasvõi viimased eluaastad elu nautida.“

Hoolealustele kuluvad ära ka igasugused tekid, rätikud. Konservid on alati teretulnud, samuti kindel krõbinasort, mida loomad on harjunud sööma. „Õnneks külmakraadid andsid natuke järele, aga soojakut vajaminevate asjadega varustades oleks me valmis uueks külmalaineks ja see annaks rahu südamesse,“ ütleb Merle.

Merle hoolealuseid saab abistada:

MTÜ Paita Mind

EE482200221068784118