Kaspar Pokk leidis sotsiaalmeediast teate Türil lahtiselt hulkunud koera kohta. Tuttav oli seda algul pidanud tema naabrite koeraks. „Aga kuna ka meie peres on koer ja ta ei ole lihtsalt niisama tüüp, vaid täisväärtuslik pereliige, jäi süda valutama. Sest ega sellisel ekslemisel väga palju erinevaid lõpplahenduse versioone pole,“ selgitas ta.

Ta kutsus appi naabrinaise Reelika ja üheskoos suunduti koera otsima. Juba kümne minuti pärast oli kuts leitud ning algas tema bussi meelitamine. „Koer pelgas mind, seega jäi otsesuhtlus Reelikale. Saime koera autosse ja pärast seda proovisime politsei kaudu võimaliku omanikuni jõuda. Kontrollisime isegi kiipi. Aga kahjuks kumbki ei andnud tulemust,“ rääkis ta. „Kuna kell oli juba palju, siis koos patrulliga otsustasime koera ööseks jaoskonda viia. Kahjuks enda juurde ma teda võtta ei saanud, sest ilmselt oleks see isane ja minu isane koer üpris konkreetse „jutuajamise“ maha pidanud.“