Pisike must ninake nuusutas maailma. Sõõrmetesse tungis pisut lääge, liiga õhuline ja kummaline lõhn. Tilluke nööp kirtsutas nina ja köhis kägisedes kopsud puhtaks. Järsku tundis ta enda kehal midagi tuttavat. Kellegi kare ja märg keel tõmbas üle terve Pätu limpsti ning nügis teda kuhugi. „Kes sa oled, miks sa mind märjaks teed?“ ehmatas Pätu ja püüdis häälekalt keelele märku anda, et see oma tegevuse lõpetaks. Esiti ei saanud kutsikas aru, kuhu see vastik märg keel teda liigutada püüab, sest soojas kuhilas oli päris mõnus lebada.

Kui järsku tungis ninna lõhn, mis meenutas sööki, hakkas kutsikal kiire. Kogu orkester kõhus lõi korraga oma pillid häälde ja Pätu all olev kuhil hakkas kiiresti sibama üksteise võidu lõhna suunas. Algas võidujooks kõhutäie poole.