ILSE BLOGI | Teeme lõhnad juurde!

Inimese ja koera parfüümieelistused erinevad kardinaalselt. Kui mulle, taksiperenaisele, meeldivad tsitruselised nii, et võiks isegi nende koori süüa, siis Ilse jaoks oli ainuüksi jõuluaeg üks pikk kannatuste rada. Mida nad söövad neid apelsine ja mandariine, kui need nii õudselt haisevad?

Kasside jõulukuusest eemal hoidmiseks lausa soovitatakse puud tsitruselõhnaga piserdada. Ka taksipeletusvahendina näib see toimivat - niipea, kui keegi seltskonnas mandariini koorima hakkab, lahkub lontkõrv solvunult ja püstipäi.

Tõsi, kui saaksin, lahkuksin ka mina püstipäi, printsipiaalselt ja soovitavalt ka väga kiirel sammul, kui Ilse end näiteks kajakaraipe parfüümiga on ehtinud. Aga ei saa, keegi peab ju selle looma (soovitavalt veel mitu korda) puhtaks pesema, enne kui ta enda ümber veel suurema kaose suudab külvata.

Nimelt on Ilsel harjumus omale lõhnad juurde teha. Mitte sellisel viisil, nagu kahejalgsed seda harjunud tegema on, aga võõrasse kohta jõudes ta algatuseks aeleb rituaalselt seal, kus vähegi lastakse. Jahikoera värk, arvab, et teda siis ei märgata (ehkki me enamasti, vähemalt talvel, käime kohtades, kus hundi- või lõvirünnaku ohud on minimeeritud).

Viimati üritas ta endale külge pookida Rakvere lõhna. Võibolla oli ta liiga elevil kusagilt kuuldud väljendist „Rakvere raibe“ ja kujutas endale midagi muud ette kui viisakalt klanitud hotellituba? Igal juhul tuli teda ruttu talitseda ja pakkuda välja, et soovi korral teeks ta lõhnad juurde lähedal asuvas restoranis.

Tegigi. Aga seekord mitte püherdades. Nimelt leidsime me enda jaoks esmakordselt restorani, mille menüüs oli eraldi jaotus ka neljajalgsetele. Koeral, miks mitte ka kassil, on võimalus valida lausa kolme erineva peene toidu vahel, mis talle pidulikult ette kantakse.

Kuna Ilse pole sisuturundaja, vaid alles alustav toidukriitik, me enamikke üksikasju avaldada ei saa, aga nii palju võib vist öelda küll, et hinnata ta restorani külalislahkust oskas (ja oma arve tasus viisakalt ise, jättes maha ka soojad sõna külalisteraamatusse).

Samas, võõrad lõhnad on võõrad lõhnad ja nendega kaugele ei purjeta. Seega koju jõudes algab kõik jälle otsast. Rulluda tuleb võimalikult erinevates nurkades, et kõigi pereliikmetega samastuda. Siis on kuidagi turvalisem tunne.