Koera sisekaemus: perre tuleb kass, mina kohtun peikaga. Varsti on meil siin terve loomaaed!

Piret Kuiv uskus kaua aega, et tema perre ei tule kunagi koera - abikaasa vastuseis oli liiga suur. Ometi juhtus nii, et nüüdseks on ta mitme berni alpi karjakoera perenaine ja koeraomanikke abistava Pisi Aphrodite fondi asutaja. Meeleolukast kokku kasvamisest valmis hiljuti raamat „Meile ei tule kunagi koera“, kus tänases peatükis saab sõna koer Kata.

Kuigi see perekond on segane, sobib see mulle täiesti. Meile tuleb kiisu. Kas neil on tõesti minust vähe? Võiksid hoopis teise koera võtta. Ei saa mina neist kahejalgsetest aru. Varsti on siis hamstrid, rotid ja kilpkonn ka. Täitsa loomaaed.

Tegelikult polegi paha mõte, kui meile tuleks loomaaed. Hakkaksin uksel pileteid müüma ja teeniksin kondu raha. Emps tuhnib nüüd arvutis ja otsib kasvatajatelt kiisutüdrukut. Just tüdrukut, sest iss räägib kogu aeg, et Siim-poiss läks oma elu peale ja kodus naistevägi vaid.

Kiisu leitud ja kasvatajaga ühendust võetud. Emps ja Siim lähevad kiisule külla ja äkki ta täna tulebki meile. No eks ootame ja vaatame siis selle kiisu üle. Õhtu käes ja emme tuli koju, kaasas väike karvapall. Oi, kui pisike ta on, kuidas ma temaga mängima peaksin? Ja kui tutvust tahtsin sobitada, tegi mulle ssssss. Lasen tal rahulikult olla, aga jälgin kogu aeg, mida ta teeb.

Kiisu nimi on tegelikult Agilera, aga kutsuma hakkasime teda Pätuks. Järgmine päev Pätu juba terroriseeris mind. Hüppas mu ilusa saba külge ja jooksis nagu peata kana. Päris armsake on ja tuleb minu kaissu tudule ka. Arvan, et meist saavad sõbrad.

/.../

See kass on päris cool. Käime jalutamas ja ta ei vingu üldse. Lahe, kui sellised sõbrad on. Empsiga juhtus paha asi, ta kukkus. Ta küll ei tee sellest välja, aga vahepeal nutab ja siis ma lohutan teda. Annan isegi musi, kuigi olen musidega väga kitsi.

Täna on siis see hommik, kui läheme laeva peale. Lähen oma peikaga tutvuma. Peaasi, et ilus poiss oleks ega ülbitseks. Eks näis, mis meist saab, kas meeldime teineteisele? Mina olen küll valiv, igasugused mulle ei sobi.

Laeval on vinge, olen nagu laevakoer Tukk. Inimesed paitavad ja ütlevad, et oi, kui ilus ma olen. Muidugi olen, ma ju tean seda. Paljud tahavad minust pilti teha ja emme lubab ka. Aga Getter on kuri ja ta ei taha, et mind pildistatakse. Kuulsin küll, kui ta vihaselt emmele sisistas, et ise tead, kui leiad Kata pildi kuskilt Hiina kokaraamatust. Ma tundsin end tegelikult nagu fotomodell.

Pikk sõit autoga veel ja olimegi kohal. Ja arvake ära, kes mind ootas seal. Annelaid! Juhhuu, tere! Ma tundsin sind kohe ära, aga ega sa mind vanasse koju tagasi ei vii? Mul on emme ja teistega nii hea olla. Ja ma tahaksin ikka oma pere juurde jääda.

Ja siis, vaaaau, tuli ilus bernipoiss. Uhh, mu süda sulas. Polnud mul enam ei emme ega Annelaidi jaoks aega. Pidin hakkama eputama. Tegelikult olin armunud ka juba. Oi, ma vist meeldin talle. Ta käib nagu kass ümber palava pudru. Mina aga jooksen eest ja tahan mängida, nii me siis kepslesimegi ringi.

Poiss oli natuke imelik, kui tahtis hobust ja ratsanikku mängida. Mul polnud selle vastu midagi ja nii me mängisimegi seda mängu. Pärst pidin ruttu autosse minema, ma ei saanud aru, miks küll? Aga nojah, emmed teavad kõike ja otsustavad meie eest.

Tegelikult olin ma natuke väsinud ka ja jäin kohe magama. Nägin veel und oma ilusast poisist. Tagasi koju me samal päeval ei läinud, vaid olime öö hotellis. Eks ma olen hotellikoer ka, peaks mainima. Järgmine päev sõitsime koju tagasi ja mul oli Pätule palju-palju rääkimist. Arutasime Pätuga seda ilmaelu, rääkisin kus käisin - noh, oma peika juures külas!