Kui tihti peab koera jalutama ja kas tema keti otsas pidamine on lubatud? Vastab PTA peaspetsialist
(8)
Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Carol Laurimaa selgitab, kuidas hinnata, et loomal on hea ja turvaline olla ning kes selle eest vastutab.
1. Kes vastutab looma heaolu eest?
Looma heaolu eest vastutab loomapidaja ehk see, kes looma peab. Loomaomanik peab seisma hea selle eest, et looma heaolu oleks tagatud.
Järelevalvet heaolunõuete täitmise üle teostab ainult Põllumajandus- ja Toiduamet.
2. Kes on pädev hindama, kas looma heaolu on tagatud või mitte?
Iga looma heaolu tuleb vaadata eraldi ja selles osas on kõige parem hindaja ikka see, kes oma looma kõige paremini tunneb ehk loomaomanik. Kui aga loomaomanik ei suuda seda teha, siis on kindlasti abi loomaarstist. Kui on kahtlus, et loomaheaolu ei ole tagatud, saab abi, kui pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti poole info@pta.agri.ee.
3. Kas looma heaolu tähendab ainult füüsilist heaolu?
Kindlasti ei tähenda looma heaolu ainult füüsilist heaolu. Igal loomal on liigist ja vanusest tingituna erinevad füüsilised ja vaimsed vajadused, mille täitmise eest vastutab loomapidaja. Loom peab saama piisavalt füüsilist ja vaimset stimulatsiooni (nt peidetud maiuste otsimine, trikkide õpetamine, ühised tegevused omanikuga), et looma heaolu oleks tagatud.
Kuna mõistet „piisav“ on võimalik erinevalt tõlgendada, siis tuleb lähtuda konkreetse looma liigist, tõust, vanusest ja muudest iseärasustest (näiteks tervislik seisund, looma taust, varasemad harjumused/rutiinid).
Juhul kui looma heaolu ei ole tagatud, siis ajapikku võivad loomal ilmneda nii füüsilised kui ka vaimsed probleemid, mille tõttu kannatab looma heaolu ka tulevikus. Juhul kui loomapidaja märkab looma käitumises muutusi ning nende põhjus ei ole teada, tuleb kindlasti konsulteerida mõne veterinaararstiga, et välistada võimalikud murekohad looma tervises.
4. Kas lemmikute pidamisel on ruumile seatud nõuded?
Loomade pidamisel peab eelkõige meeles pidama, et ruum, milles looma peetakse, oleks loomale ohutu. Suuruselt peab ruumis olema loomal võimalik vabalt seista, ringi pöörata ja lamada, ühtlasi peab olema ruumi põrand puhas. Seadusega on sätestatud minimaalsed nõuded ruumisuurusele sõltuvalt looma liigist. Näiteks ühele kassile peab olema tagatud 1m2 ruumipindala, kuid ruumi kogupindala ei tohi olla väiksem kui 5m2. Oluline on märkida, et tegemist on minimaalsete nõuetega ning selle juures ei ole arvestatud looma tõugu, ealisi iseärasusi või temperamenti.
Kuigi looma põhivajadused liigiti on valdavalt ühesugused, siis looma olemusest olenevalt, võib heaolu tagamiseks vaja minna enamat, kui seda on minimaalsed pidamisnõuded. Näiteks puuris peetavate loomade puhul võib nende heaolu tagamiseks olla vajalik puuri sisustamine erinevate keskkonda rikastavate esemetega, mis võiksid loomale huvi pakkuda (oksad, paberirullide toorikud, erinevate tekstuuridega pinnad, varjendid, tasandid). Küülikud vajavavad puuris pidamise korral igapäevast liikumist suuremal territooriumil, sest muidu ei pruugi nende lihased saada piisavalt koormust.
Selle tõttu on oluline jälgida looma käitumist. Kui on märgata looma käitumises ootamatuid muutuseid või midagi ebatavalist, tasub konsulteerida veterinaararstiga.
5. Kas koerte pidamine ketis on lubatud?
Koerte pidamine ketis on hetkel Eestis lubatud, aga just ketis loom vajab eriti suurt tähelepanu, et tema heaolu oleks tagatud. Oluline on, et alaliselt ketis peetav koer saaks vajalikul määral liikuda ja suhelda. Koer on sotsiaalne loom, kes on aretatud inimesega koos elamiseks, seega on suhtlemisvajaduse tagamine äärmiselt oluline.
Lisaks sellele ei tohi unustada, et ka ketis peetav koer peab saama liikuda ning vaimset stimulatsiooni.
Juhul kui koera peetakse ketis territooriumi valvamise eesmärgil, siis on oluline märkida, et tänapäeval on mitmeid tõhusamaid vahendeid turvalisuse tagamiseks. Samuti ei täida koer oma piiratud liikumise tõttu ka objekti valvamise eesmärki. Eestis on algatatud diskussioon ketispidamise keelustamiseks.
6. Kas igasugune toit loomale on hea?
Loom peab saama vastavalt oma liigile ja eale sobivas koguses sööta ja joogivett.
Kindlasti on oluline märkida, et alati ei pruugi kõik söödad loomale sobida. Nagu inimestelgi, võivad ka loomadel esineda talumatus mõne söödakoostise osas.
Kui loomale toit ei sobi võib esineda sügelust, mille tõttu loom end kratsib, nahk võib paista punetavana ning karvade vahel võib olla märke kõõmast. Mittesobiva toidu puhul võib looma väljaheitekogus olla märkimisväärselt suur, mis näitab, et loom on küll toidu ära seedinud, kuid ei pruugi olla omastanud piisavalt toitaineid. Lisaks sellele võib väljaheite konsistents olla kas liiga vedel või mõningatel juhtudel ka liialt kõva. Vahel võib juhtuda, et eelnevalt nimetatud märke ei ole, kuid loom väljutab tugeva lõhnaga gaase.
Kui ilmnevad märgid, mis viitavad toidu sobimatusele tuleb sellise toidu kasutamine lõpetada ning konsulteerida spetsialistiga. Ebasobiva söödaga toitmise jätkamine mõjub looma tervisele ja seeläbi ka tema heaolule halvasti.
7. Kui tihti peab koera jalutama?
Kindlad miinimumnõuded jalutamise osas seavad õigusaktid ainult puuris või toas peetava koera puhul. Kui looma selliselt peetakse, tuleb teda viia jalutama vähemalt kaks korda päevas.
Küll aga on oluline silmas pidada, et koerapidajal on seadusest tulenev kohustus tagada koera liikumisvajaduse rahuldamine. Ka alaliselt ketis või väliaedikus peetava koeraga tuleb jalutada, et tema heaolu oleks tagatud. Jalutuskäigul saab loom lisaks füüsilise tegevusele ka vaimset stimulatsiooni, kuna uued kohad on enamasti täis põnevaid lõhnasid, mida loom saab uudistada.
8. Keda peab teavitama, kui looma heaolu pole tagatud?
Loomakaitsealaste rikkumiste osas on õigus järelevalvet teostada ainult Põllumajandus- ja Toiduametil. Seega tuleks rikkumise märkamisel anda sellest teada vihje@pta.agri.ee.
