Kütid tervitavad taanlaste otsust vibujaht lubada. Eesti loomaõiguslased: miks tappa meelahutuse nimel?

Alates selle aasta 1. jaanuarist on Taanis lubatud kõiki hirveliike küttida ka vibuga. Taani keskkonnaminister allkirjastas suurte hirveliikide vibujahti puudutava seaduse riigi Looduskaitseameti Nõukogu poolt tehtud ettepaneku alusel. Eesti loomaõiguslased jäävad endale kindlaks: meelelahutuslik jaht on taunitav.

Vibuküttide eestkõneleja Rita-Anette Kohava sõnul tugines ettepanek Taani Tehnikaülikooli (DTU) loomade heaolu käsitleval vibujahi aruandel, mis avaldati 2022. aasta lõpus. „Neli aastat väldanud uuring rõhutab, et oskuslik ja vastutustundlik vibujaht on kooskõlas loomade heaolu standarditega,“ ütles Kohava. „Arvesse võeti ka 2023. aastal valminud Soome vibujahi uuringut, mis näitab selgelt, et vibujaht on sama mõjus kui tulirelvaga küttimine,“ lisas ta.

Vibujahi plussidena tuuakse välja, et tegemist on keskkonnasõbraliku jahipidamisviisiga, millel on väike ökoloogiline jalajälg, taaskasutatav jahimoon (nool), puudub helireostus ning on võimalik küttida seal, kus see tulirelvaga ei ole lubatud või ohutuskaalutlustel võimalik.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on vibujaht üks jahipidamisviisidest, mis võiks rohepöörde, kasvavate regulatsioonide ja tiheasustusalade laienemisega seotud väljakutsete osas pakkuda lahendusi ka järjest teravnevatele probleemidele Eestis. „Kui võtta arvesse, et näiteks Ungaris võivad 2023. aastast vibuga suuruluki jahti pidada ka alaealised noorjahimehed, siis on Eesti vibuküttide ettepanek lubada Eestis vibujaht metskitsele ootuspärane ja loogiline,“ kinnitab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Rita-Anette Kohava sõnul ei ole selle uudise juures kõige olulisemad mitte teaduslikud tulemused, mis kinnitasid seda, mis oli juba varasemalt teada, vaid see, et projekt algatati, viidi läbi, tulemused vaadati üle ja tehti ettepanek suuruluki vibujaht seadustada koostöös looma- ja looduskaitseorganisatsioonidega. „Taani Looduskaitse Nõukogusse kuuluvad sellised organisatsioonid nagu Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu, Taani Jahimeeste Selts, Taani Looduskaitse Ühing, Taani Ornitoloogia Ühing, Taani Metsaühing, Taani Loomakaitse ja Taani Vabaõhunõukogu,“ ütles Kohava.

Taani, tuntud looduskaitsemaana, mis on tublisti toetanud ka Eesti looduskaitset, on olnud alati eeskujuks teistele EL riikidele. Taani praktika annab võimaluse üle vaadata ka meie erinevate huvigruppide seisukohad vibujahi osas. „Taanlaste uuringud ja ühistegevus annavad ühiskonnale kindlustunde, et vibujahi näol ei ole tegemist „väikese huvigrupi julma meelelahutusega“, vaid eetilise ja kaasaegse rohelise jahipraktikaga,“ tõdes Rita-Anette Kohava.

Taani jahimeeste seltsi presidendi Claus Lind Christenseni sõnul on vibujahimees ühiskonna jaoks roheline jahimees, tema tegevus on vaikne ja saagiks orgaaniline liha. Taanis on võimalik pidada vibujahti alates 1982. aastast erinevate lubade ja proovikavade alusel ning 2004. aastast lubati Taani Looduskaitse Nõukogu eestvedamisel vibujaht väikeulukitele ja metskitsedele.

„Kõige olulisem küsimus on see, et millest tuleb üldse soov kedagi tappa? Milleks peetakse jahti?“ küsis MTÜ Loomus kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. „On välja arvutatud, et 96 protsenti imetajatest Maal on inimesed ja tema kariloomad kokku ning ainult 4 protsenti on metsikud imetajad. Kas nende arvude valguses kõlab jaht loogiliselt?“

Ta toonitab, et vibujaht on meelelahutuslik jahipidamise viis. „Kahju, et Taani legaliseeris sellise meelelahutuse,“ nentis Eller. „Rääkides keskkonnahoiust on silmakirjalik püüda legaliseerida järjest toredamaid viise, kuidas teisi liike tappa. Kõige olulisem peab olema (tapmiseta) koos eksisteerimine ja äärmisel vajadusel mitteletaalsed viisid.“

Ta viitas Rootsis tehtud uuringule, milles on leitud: „Nool tekitab esmasel sisenemisel loomale enamasti vähem kahju kui tulirelvad, mistõttu kasvab looma tarbetu kannatuse tõenäosus. Lasujärgse suremuse tõenäosus on vibujahi puhul väiksem – kui haavatud loom liikuma hakkab, on surmamiseks vajalikku teist lasku, mida on vibuga raske sooritada.“