Loomaõiguslased: kevadine hanejaht peab jääma keelatuks

Loomus teeb ettepaneku jätta kevadine hanejaht keelatuks ning rõhutab, et hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa.

Kliimaministri määrus „Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 32 „Jahieeskiri“ ja keskkonnaministri 28. mai 2004. a määruse nr 56 „III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, kuhu kuuluva liigi isendi surmamine väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala on lubatud“ muutmine“ eelnõu järgi on plaan muuta suur-laukhane, kanada lagle, valgepõsk-lagle ja rabahane jahiaega. Muudatusega plaanitakse sügisesele jahiajale lisada jaht ka kevadel, 15. märtsist 31. maini.

Hanede heidutusjahi uuring (reWild, 2020) on leidnud, et põllul, kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama tõenäosusega kui põldudel, kus oli toimunud tavaheidutus ning vastupidiselt eeldatule, oluliselt sagedamini, kui heidutuseta põldudel. Ümbritsevas maastikus hanede arvukus pärast küttimist oluliselt ei muutunud. Kuigi põllu- ja jahimeeste hinnangul muutusid haned küttimise mõjul kartlikumaks, siis kontrollvaatlused seda ei kinnitanud. 

Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller rõhutab, et letaalne ehk surmav heidutus ei ole mõjusam kui mitteletaalne. “Seetõttu on hanede tappa lubamine ajal, mil nad lendavad oma pesitsuspaikade poole ja on eriti haavatavad, mõistetamatu. Mõjusad meetmed, millesse investeerida ja mida kasutada, on põldudele maastikuelementide lisamine, näiteks puuribad, kivihunnikud, põõsad, üksikud puud, et nad sinna ei tulekski, sest haned eelistavad suuri lagedaid alasid; poldrid ja rahualad, kus nad saaksid samas segamatult puhata, toituda ja jõudu koguda,” lisas Eller. 

Muutused ei sünni üleöö ja selleks, et head muutused teoks saaksid, on oluline jätta sammud halvemuse suunas tegemata. Kevadist hanejahti lubada on väga suur samm ajas tagasi. Euroopa Liidu (EL) linnudirektiivi artikkel 7 lõige 4 sätestab mh, et liikmesriigid peavad tagama, et lindudele ei peeta jahti pesitsusaladele naasmise ajal (Eestis lindude kevadrände ajal). Põllumehi on võimalik toetada meetmetega, mis põllumehi ka päriselt aitavad ja samas linde ei kahjusta. 

Samm õiges suunas on plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki, kuid neid liike, kes tuleks jahiulukite nimekirjast välja võtta, on siiski palju rohkem.