1. Visadus

Ära anna alla! Ära mine kompromissile, jää endale kindlaks. Kui oled näiteks otsustanud, et praegu on sinu kord palli mängida või sind paelub söögiks valmistatav toores kanalihatükk, siis jaura nii kaua, kuni oma tahtmise saad.

Tegelikult ma tean, et omanik ei tohiks lähtuda koera nõudmistest, vaid peaks distsipliini huvides ise mängu algatama või lõpetama, rääkimata norimise peale palukese poetamisest, aga taksiga on raske vaielda. Mina jään siiani alla. Mul on Ilselt õppida. See ongi eeskuju.

2. Ignorantsus

Seegi nõuab omamoodi visadust: mitte reageerida, kui mõni ettepanek antud hetkel põnevust ei paku või on kellegi teise huvides. Ära täida kohusetundest ülesandeid, mis ei peaks olema sulle mõeldud. Näiteks ära anna käppa, kui selle eest midagi vastu ei saa.

Ära ole omakasupüüdmatu, ära ole liialt vastutulelik, ole nagu taks! Lihtsalt ignoreeri, ära isegi tee nägu, et nägid või kuulsid. Käsi peseb kätt, käpp peseb käppa! Loomulikult sisaldub selles paketis täiesti valikuline kuulmine, mis võib kurtusest hetkega sajaprotsendiliseks tähelepanuks ümber lülituda. Asjaoludest olenevalt muidugi.

3. Lojaalsus

Mul isiklikult on lojaalsusega väga keerulised lood. Loyalty is such a lonely word! (Laulda Billy Joeli „Honesty“ viisil).

Kui isegi oma poeg (minu, mitte Ilse oma) tunnistab: „Ma olen eluaeg imestanud, kui lihtsalt sa inimesi endale ligi lased!“ ja see lojaalsusevits on aastate jooksul pidevalt turja nüpeldanud, sest inimestel on su pimedast ustavusest täiesti kama, siis tuleb endale tunnistada, et selline käitumisviis on omane retriiverile, mitte taksile. Igaühe sõber ei maksa ega saagi (lõpmatuseni) olla.

Muidugi ei kehti see kõigi kohta. Ilse peremees ja perenaine poleks viimased 34 aastat koos olnud (28 aastat abielu ja sellele eelnenud 6 aastat kohutavat patuelu), kui lojaalsuse-printsiip ei kehtiks. Lisaks veel sõbrad, kes on pärit nii meie ühisest teismeliseajast kui hilisematel aastatel tekkinud. Need tüübid tunneb taks kohe ära, nendega saab veel ühist taksinaljagi!

Sinu kari ongi sinu kari. Ilse peab väga karmi arvestust selle üle, kes on omad ja kes võõrad. (nendest) inimestest, kellel oli vahelduseks mugav meie Hispaania kodus ookeanikaldal lesti leotada ja tasuta full service`it nõuda ja kelle silmis mu nominaalväärtus tagasi kolides silmnähtavalt kukkus, ei tea ta (küll) midagi. Ei taha tema nende tere või plutiplutit ei tänaval, ei parketil. Sirgjoonelisus teeb talle au.

4. Kohanemisvõime

See räägib küll natuke lojaalsusele ja ignorantsile vastu, sest nõuab üksjagu paindlikkust, aga... kui sind aetakse puuri ja tõstetakse sellega auto tagaistmele, siis: carpe diem! Järelikult on ees ootamas midagi põnevat, sa ei peagi teadma, mis see täpselt on.

Ära põe ette, ära pabista, kas sa ikka saad hakkama või mis kõik juhtuda võiks! Jumal teatavasti naerab, kui inimene plaane teeb. Taksikoer on jumalakartlik, tema ei planeeri.

Kui jumal päikest annab, siis päevita!

5. Tagasihoidlikkus

Olles oma ameti tõttu enam kui 30 aastat nii või teisiti avalikkuse ees figureerinud, saan aru, et anonüümsus on kulla hinnaga. Sellest hoolimata olen oma koera publiku ette tirinud ja nüüd maitsen neid vilju, kui ta teinekord ära tuntakse. Ei-ei, midagi hullu pole juhtunud, keegi ei tule isegi elu ja koerakasvatamist õpetama, aga ärevus selle üle, et äkki just sellisel hetkel tuleb taksile mõni lollus pähe ning ta otsustab etiketireegleid eirata, kammitseb üksjagu.

Õnneks hoiab Ilse madalat profiili. Viimati lubati meid Saaremaal ühte kohvikusse tingimusel, et ta külastajaid ei sega. Ütlesin muretult, et külastajad ei pane teda enamasti tähelegi. Nii ka läks Tagasihoidlikkus ON voorus. Et sind ei märgataks, ei pea maskeerumiseks tingimata raipes püherdama, kuigi muidugi... ka see on vaba valik. Igal juhul lubatakse kõrtsi nii vaga inimene kui vaga loom. Neid ei visata isegi lennukist välja. Küsige taksilt, vooruslikult loom-mõjuisikult ja life coachilt!

Jaga
Kommentaarid