Esimene Eestis sündinud binturongipoeg avas Tallinna loomaaia beebihooaja

Kagu-Aasia vihmametsa ekspositsioonis elavatele binturongidele Kawanile ja Pichaïle sündis esimene poeg. Binturonge on Tallinna loomaaia kollektsioonis elanud ka varem, kuid poja sünd on esmakordne.

Kaheaastane Kawan ja peatselt kolmeseks saav Pichaï kohtusid Kagu-Aasia vihmametsa ekspositsioonis 2023. aasta kevadel. Tänavu talvel andis loomade käitumine lootust, et oodata võib perelisa. Veebruaris Pichaïle tehtud ultraheliuuring kinnitas lootust.

28. veebruaril hakkaski Pichaï poegima. Esimene poeg sündis kahjuks surnult – esmapoegijatel ei pruugi sünnitusteed avaneda piisavalt kiiresti ega olla piisavalt laiad, mis võis olla tüsistuse põhjuseks.

Tund peale esimese poja sündi nägi ilmavalgust teine poeg, kelle eest ema kohe hoolitsema asus - lakkus ta puhtaks ja hoidis teda enda juures. Murelikuks tegi esmapilgul poja pidev häälitsemine. Veterinaaridel, kuraatoritel ja talitajatel tekkis kahtlus, et emal ei ole piisavalt piima, et poega imetada. Noorel loomal võib esimesel poegimisel emapiim tekkida natukene hiljem, kuid loomaaednike ühisel nõul otsustati poega emast täielikult mitte eraldada.

Kui ema hetkeks pesakastist välja läks, turgutasid talitajad poega spetsiaalse energiaseguga. Ema ja poeg jäid ööpäevaringse valve alla. Järgmisel päeval oli emal tekkinud juba piisavalt piima, poeg ei karjunud enam vahetpidamata ja oli ema kaisus.

Praegu tunnevad ema ja poeg end hästi. Poeg kasvab jõudsalt, tal on juba silmad avanenud ja ta hoiab pead püsti. Vahetevahel toriseb ja uriseb. Vastne ema Pichaï on samuti oma uue rolliga harjunud, temast on saanud suurepärane ja väga hooliv ema. Märtsi lõpus tehakse pojale esimene veterinaarkontroll, mille käigus tuvastatakse ka sündinud poja sugu.

Binturong, keda paljudes keeltes ka karukassiks kutsutakse, jätab oma kehaehituse ja liikumisviisiga mulje, nagu olekski tegu nende kahe looma ristandiga. Pika pealiskarva ja rahuliku elutempo tõttu sarnaneb ta ka laiskloomaga. Maapinnal töntsakal sammul aeglaselt kulgev binturong on oma jässaka keha kohta üllatavalt osav ronija. Tal on haardsaba, mida ta kasutab viienda jäsemena haarates lihaselise sabatipuga okstest. Tüve mööda alla ronimisel saab binturong tagakäppi väljapoole pöörata nii, et küünised on haardevõimelised ka pea ees laskudes.

Binturong veedab vähemalt poole ööpäevast puu otsas tukkudes. Toitu võib ta otsida nii öösel kui ka päeval. Binturong on valdavalt puuviljatoiduline, kuid võimalusel sööb ka pisemaid loomi. Suure osa tema toidust moodustavad viigimarjad.

Üldiselt erakliku eluviisiga binturongid suhtlevad omavahel lõhnamärkide abil. Nende lõhna on võrreldud popkorni lõhnaga. Suhtlemisel kasutavad binturongid ka mitmekesiseid häälitsusi: sisinaid, urinaid, röhatusi, ulgusid.

Binturongiema jääb pojaga pesakasti veel mõneks ajaks ja seetõttu pole poega emaga ekspositsioonialal praegu võimalik näha.